ukuvikelwa kwezilwane

Isiko lokunakekela nokuvikela izilwane linezinzuzo ezibalulekile enhlalakahleni yomphakathi. Ngempela, ucwaningo luye lwabonisa ukuthi imizamo yokunciphisa isihluku ezilwaneni kungenzeka inciphise ukubekezelela ubudlova phakathi kwabantu.

Izinkantolo zethu ziye zaqaphela ukuthi nakuba uMthetho Wokuvikela Izilwane, 1962, ungase unganikezi amalungelo ezilwaneni, uklanyelwe ukukhuthaza inhlalakahle yazo futhi uyaqaphela ukuthi izilwane ziyizidalwa ezinozwela ezikwazi ukuhlupheka nokuzwa ubuhlungu. INkantolo Yomthethosisekelo yaphetha ngokuqondile ngokuthi “isizathu sokuvikela inhlalakahle yezilwane sesishintshile ekubeni nje sivikela isimo sokuziphatha sabantu saya ekubekeni ukubaluleka kwezilwane njengabantu ngabanye”.

Sicela wabelane ngemibono neziphakamiso zakho ngalokho okufanele kufakwe kumthethosivivinywa - ozokwethulwa kuhulumeni nasezinkantolo zethu yizinhlangano eziningana zomphakathi ukuze zakhe uMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kokuvikelwa Kwezilwane.

5721 abahlanganyeli, kuze kube manje (ivaliwe 11 Okthoba).

Umthetho wokuvikela izilwane we-DearSA
DEAR-NINGA-AFRIKA

Yiba nezwi lakho - lungisa le nqubomgomo.

Iphutha: Ifomu lokuxhumana alitholakalanga.

Kudingeka ukuthi uhulumeni waseNingizimu Afrika angenelele futhi angagcini nje ngokunikeza amandla ekwamukeleni imizwa yezilwane ngamajaji ethu, kodwa futhi enze ngcono izinga lokuvikelwa izilwane ezinikezwayo eNingizimu Afrika. INingizimu Afrika, izwe elihamba phambili uma kuziwa ekuqashelweni nasekuvikelweni kwamalungelo abantu, ithole u-“E” yiWorld Animal Protection. Le NGO yamazwe ngamazwe yathola iNingizimu Afrika intula mayelana nokuzibophezela kwayo ekwenzeni ngcono kanye nokwaba izinsiza enhlalakahleni yezilwane, kanye maqondana nokuthuthukiswa kwemithetho yokuhlinzeka ngokuvikelwa okwanele kwezilwane.

UKUKWENZELA AMANDLA OKUBA UJONGE INQUBOMGOMO KAHULUMENI

INingizimu Afrika Ethandekayo iyinkundla eqashelwa ngokomthetho futhi evikelwe ngokomthethosisekelo engenzi nzuzo eyenza umphakathi ukwazi ukubumba zonke izinqubomgomo, izichibiyelo kanye neziphakamiso zikahulumeni ngokubambisana. Senze imikhankaso eminingi eyimpumelelo futhi sihlanganise inethiwekhi enkulu kakhulu yabahlanganyeli abangaphezu kuka-750,000 ezweni lonke nangale kwayo.

Asiqhubi izicelo. Siqhuba izinqubo zokuzibandakanya komphakathi eziqashelwa ngokomthetho ezivumela izakhamuzi ukuthi zakhe inqubomgomo ngokubambisana kuzo zonke izigaba zokubusa. Nakuba izicelo, noma ngabe ziqukethe izinkulungwane zamasignesha, zibhekwa njengokuthunyelwa okukodwa nguhulumeni, inqubo yethu iqinisekisa ukuthi ukuphawula ngakunye okwenziwe nge-dearsouthafrica.co.za kuyaqashelwa futhi kubalwe njengokuthunyelwa komuntu ngamunye nguhulumeni.

Ngaphezu kwalokho, sigcina irekhodi elinembile lakho konke ukubamba iqhaza futhi sikhiqiza umbiko otholakala esidlangalaleni ekupheleni kwephrojekthi ngayinye. Lo mbiko wenza isisekelo secala elizwakalayo lezomthetho uma kwenzeka kuba nesidingo sokuphikisa isinqumo.

Ukubamba iqhaza akukubizi LUTHO, futhi kulula futhi kuyashesha ukukwenza ngenkundla kangangokuthi awunazo izaba zokungasiza ekulolongeni inqubomgomo NGAPHAMBI kokuba ibe umthetho. Umthetho osetshenziswa inselele ngokomthetho uyabiza futhi awuvamile ukuphumelela. Ukuvimbela kungcono kunokwelapha.

Ukubamba iqhaza ezinhlelweni zokuthatha izinqumo kusho ithuba lokuthi izakhamizi, izinhlangano zomphakathi kanye nabanye abathintekayo babe nomthelela ekuthuthukisweni kwezinqubomgomo nemithetho ebathintayo. Senze kwaba lula kuwe njengesakhamuzi esinesibopho saseNingizimu Afrika, ukuthi ube nomthelela ezinqumweni zikahulumeni ngaphambi kokuthi zenziwe.