Isiko lokunakekela nokuvikela izilwane linezinzuzo ezibalulekile enhlalakahleni yomphakathi. Ngempela, ucwaningo luye lwabonisa ukuthi imizamo yokunciphisa isihluku ezilwaneni kungenzeka inciphise ukubekezelela ubudlova phakathi kwabantu.
Izinkantolo zethu ziye zaqaphela ukuthi nakuba uMthetho Wokuvikela Izilwane, 1962, ungase unganikezi amalungelo ezilwaneni, uklanyelwe ukukhuthaza inhlalakahle yazo futhi uyaqaphela ukuthi izilwane ziyizidalwa ezinozwela ezikwazi ukuhlupheka nokuzwa ubuhlungu. INkantolo Yomthethosisekelo yaphetha ngokuqondile ngokuthi “isizathu sokuvikela inhlalakahle yezilwane sesishintshile ekubeni nje sivikela isimo sokuziphatha sabantu saya ekubekeni ukubaluleka kwezilwane njengabantu ngabanye”.
Sicela wabelane ngemibono yakho kanye neziphakamiso mayelana nokuthi yini okufanele yengezwe kumthethosivivinywa - ozokwethulwa kuhulumeni nasezinkantolo zethu yizinhlangano zomphakathi ezimbalwa ukubumba umthetho. Umthethosivivinywa Wokuchibiyela Ukuvikelwa Kwezilwane.
5721 abahlanganyeli, kuze kube manje (ivaliwe 11 Okthoba).


Yiba nezwi lakho - lungisa le nqubomgomo.
Kudingeka ukuthi uhulumeni waseNingizimu Afrika angenelele futhi angagcini nje ngokunikeza amandla ekwamukeleni imizwa yezilwane ngamajaji ethu, kodwa futhi enze ngcono izinga lokuvikelwa izilwane ezinikezwayo eNingizimu Afrika. INingizimu Afrika, izwe elihamba phambili uma kuziwa ekuqashelweni nasekuvikelweni kwamalungelo abantu, ithole u-“E” yiWorld Animal Protection. Le NGO yamazwe ngamazwe yathola iNingizimu Afrika intula mayelana nokuzibophezela kwayo ekwenzeni ngcono kanye nokwaba izinsiza enhlalakahleni yezilwane, kanye maqondana nokuthuthukiswa kwemithetho yokuhlinzeka ngokuvikelwa okwanele kwezilwane.
LANDA AMADOKHUMENTI
UKUKWENZELA AMANDLA OKUBA UJONGE INQUBOMGOMO KAHULUMENI
INingizimu Afrika Ethandekayo iyinkundla eqashelwa ngokomthetho futhi evikelwe ngokomthethosisekelo engenzi nzuzo eyenza umphakathi ukwazi ukubumba zonke izinqubomgomo, izichibiyelo kanye neziphakamiso zikahulumeni ngokubambisana. Senze imikhankaso eminingi eyimpumelelo futhi sihlanganise inethiwekhi enkulu kakhulu yabahlanganyeli abangaphezu kuka-750,000 ezweni lonke nangale kwayo.
Asizigijimisi izicelo. Siqhuba izinqubo ezamukelwa ngokomthetho zokubamba iqhaza komphakathi ezivumela izakhamizi ukuthi zenze inqubomgomo ngokuhlanganyela kuwo wonke amazinga okuphatha. Nakuba izincwadi zezikhalazo, noma ziqukethe izinkulungwane zamasignesha, zithathwa njengezethulo eyodwa nguhulumeni, inqubo yethu iqinisekisa ukuthi ukuphawula ngakunye okwenziwa nge-deadsouthafrica.co.za kuyaqashelwa futhi kubalwa njengesiphakamiso somuntu ngamunye nguhulumeni.
Ngaphezu kwalokho, sigcina irekhodi elinembile lakho konke ukubamba iqhaza futhi sikhiqiza umbiko otholakala esidlangalaleni ekupheleni kwephrojekthi ngayinye. Lo mbiko wenza isisekelo secala elizwakalayo lezomthetho uma kwenzeka kuba nesidingo sokuphikisa isinqumo.
Ukubamba iqhaza akukubizi LUTHO, futhi kulula futhi kuyashesha ukukwenza ngenkundla kangangokuthi awunazo izaba zokungasiza ekulolongeni inqubomgomo NGAPHAMBI kokuba ibe umthetho. Umthetho osetshenziswa inselele ngokomthetho uyabiza futhi awuvamile ukuphumelela. Ukuvimbela kungcono kunokwelapha.
Ukubamba iqhaza ezinhlelweni zokuthatha izinqumo kusho ithuba lokuthi izakhamizi, izinhlangano zomphakathi kanye nabanye abathintekayo babe nomthelela ekuthuthukisweni kwezinqubomgomo nemithetho ebathintayo. Senze kwaba lula kuwe njengesakhamuzi esinesibopho saseNingizimu Afrika, ukuthi ube nomthelela ezinqumweni zikahulumeni ngaphambi kokuthi zenziwe.

