IKomidi Elihlanganyelwe Lokubuyekezwa KoMthethosisekelo ligunyazwe yizo zombili iziNdlu zePhalamende ukuthi lifune izethulo ezibhalwe phansi zomphakathi mayelana ne ukubuyekezwa konyaka koMthethosisekelo yezwe ngokuhambisana nesigaba 45(1)(c) soMthethosisekelo.
Umthetho we-102 (2) we Imithetho Ehlangene idinga ukuthi iKomidi Lokubuyekezwa KoMthethosisekelo (CRC/IKomidi) minyaka yonke, ngaphambi kosuku lokuqala lukaMeyi, ngesaziso emithonjeni yezindaba yomphakathi, limeme: umphakathi ukuba ulethe eKomidini, zingakapheli izinsuku ezingama-30, izethulo ezibhaliwe nganoma yiluphi udaba lomthethosisekelo.
119 iqhaza.

Yiba nezwi lakho - lungisa le nqubomgomo.
UMthethosisekelo weNingizimu Afrika esanda kubuswa ngentando yeningi wamenyezelwa nguMongameli uNelson Mandela ngo-1996. Umthetho ophakeme kunawo wonke wezwe, uthathwa kabanzi njengoMthethosisekelo onenqubekela phambili emhlabeni wonke, onoMqulu Wamalungelo Odlula wonke.
UMthethosisekelo waseNingizimu Afrika uwumphumela wezingxoxo ezinemininingwane eminingi futhi ezibandakanya wonke umuntu ezaqhutshwa ngokuqwashisa ngokungenabulungiswa kwesikhathi esedlule esingenantando yeningi ezweni. Uwumthetho ophakeme wezwe futhi awukho omunye umthetho noma isenzo sikahulumeni esingawuthatha esikhundleni.
Umthethosisekelo wesikhashana wabhalwa okokuqala ngesikhathi izwe lenza uguquko lisuka kuhulumeni wobandlululo lingena kuntando yeningi. Kwathi ngemva kokhetho luka-April 1994, kwabhalwa umthethosisekelo omusha ngokubonisana nomphakathi kanye nabameleli bomphakathi abakhethiwe.
Lokhu kwagunyazwa yiNkantolo yoMthethosisekelo mhla zizi-4 kuZibandlela 1996, kwasayinwa nguMongameli uNelson Mandela ngomthetho mhla ziyi-18 kuZibandlela, kwase kuqala ukusebenza zi-4 kuNhlolanja 1997. kumuntu.
Amalungelo abantu lenkululeko
Amalungelo abantu agqanyiswa ngokusobala kuMthethosisekelo. Zivela Esethulweni ngenhloso yayo ebekiwe yokusungula “umphakathi osekelwe kuzimiso zentando yeningi, ubulungisa bezenhlalakahle kanye namalungelo abantu ayisisekelo”.
Esahlukweni sokuqala, amalungelo abantu avela kweyokuqala Yezinhlinzeko Zokusungulwa kweRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika: “Isithunzi somuntu, ukuzuzwa kokulingana kanye nokuthuthukiswa kwamalungelo abantu nenkululeko.” Njengoba ibhalwe ngemininingwane, ithatha izigaba ezingama-35 zeSahluko sesi-2.
Phakathi kwamalungelo abaluliwe kukhona elokulingana, inkululeko yokukhuluma nokuzihlanganisa, amalungelo ezombangazwe nempahla, izindlu, ukunakekelwa kwezempilo, imfundo, ukufinyelela olwazini nokufinyelela ezinkantolo.
Futhi konke kubhekwa njengento ebaluleke kakhulu izakhamuzi zezwe.
Kufanele kube nezindawo ezimbalwa emhlabeni lapho amalungelo omthethosisekelo ebonakala kakhulu enkulumweni yomphakathi neyimfihlo, futhi akubanga nokungabaza ekuhloleni izinhlinzeko nemithelela yoMqulu Wamalungelo Enkantolo Yomthethosisekelo.
Amanye amalungelo anenqubekela phambili ngokungajwayelekile abe ngaphansi kokukhanya okukhethekile, njengokuthi “Wonke umuntu unelungelo lokuphila”, kanye nokufakwa kokuthambekela kobulili njengesinye sezizathu lapho ukucwaswa kwenqatshelwe khona.
Noma yikuphi ukulinganiselwa kwamalungelo kufanele kube “okunengqondo futhi kuthetheleleke emphakathini ovulelekile nowentando yeningi” futhi kufanele kubhekwe izici ezimbalwa. Futhi nakuba iSahluko sesi-2 naso sivuma isidingo esingaba khona sokululaza amalungelo athile ngaphansi kwezimo eziphuthumayo, sibala inani lamalungelo angenakubukelwa phansi.
IZinhlinzeko Eziyisisekelo ezintathu ezisele zoMthethosisekelo ziqinisekisa ukuzimisela kweNingizimu Afrika ukwakha phezu kwesisekelo sokulingana, umthetho kanye nentando yeningi labantu. Kunjalo:
- Ukungacwasi ngokwebala nokungacwasi ngokobulili.
- Ukuphakama koMthethosisekelo kanye nokubusa komthetho.
- Isimiso esibeka phansi ifilosofi yentando yeningi yaseNingizimu Afrika ngokubeka “ilungelo lokugunyazwa kwabantu abadala emhlabeni wonke, uhlu lwabavoti lukazwelonke olufanayo, ukhetho oluvamile kanye nohlelo lwamaqembu amaningi lukahulumeni wentando yeningi, ukuze kuqinisekiswe ukuziphendulela, ukuphendula nokuvuleleka”.
Izilimi
Olunye udaba olugqamayo ololimi. Isigaba sesi-6 soMthethosisekelo sithi wonke umuntu unelungelo lokusebenzisa ulimi nokubamba iqhaza empilweni yamasiko azikhethele wona - nakuba kungekho muntu ongenza lokho ngendlela engahambelani nanoma yiziphi izinhlinzeko zoMqulu Wamalungelo.
UMthethosisekelo uhlinzekela izilimi ezisemthethweni eziyi-11: isiBhunu, isiNgisi, isiNdebele, isiXhosa, isiZulu, iSipedi, isiSuthu, isiTswana, isiSwati, isiTshivenda nesiTsonga.
Akuzona kuphela izilimi ezisemthethweni eziyi-11 eziqanjiwe kanye nokusetshenziswa kwazo kanye nelungelo lokukhushulwa, kodwa kubhekisiswa futhi ezilimini zamaKhoi, isiNama kanye nesiSan kanye nolimi lwezandla.
Ngaphezu kwalokho, kukhulunywa ngazo “zonke izilimi ezivame ukusetshenziswa imiphakathi yaseNingizimu Afrika” kanye nalezo ezisetshenziselwa izinjongo zezenkolo.
Akudingeki ukuthi umuntu azi okuningi mayelana nenqubo yokuxoxisana ngokomthethosisekelo ukuze abone ukuthi lolu hlobo lwemininingwane ebandakanyayo luwumphumela wokucutshungulwa kwamaminithi okuthakaselayo kwezigaba.
Ukunaka imininingwane enjalo kwenza uMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ube mude ngokungavamile, nakuba isinqumo sokuwubhala ngolimi olufinyeleleka kalula sibe nomphumela wombhalo ofundeka kalula.
Uhulumeni wentando yeningi
Izahluko 3 kuya ku-7 ziningiliza ngohlelo lukahulumeni wentando yeningi wezwe, uphawu olulodwa lwalo ukucindezelwa kokuxhumana phakathi kwamazinga kazwelonke, ezifundazwe kanye nawasekhaya ngokusebenzisa indlela yokubusa ngokubambisana.
Ezinye izici ezibalulekile yilezo ngokuvamile ezibhekwa njengezibalulekile kuhulumeni wentando yeningi, njengokucaciswa kwendlela abameleli abakhethwa ngayo, imikhawulo yemibandela yezikhundla, kanye nobuningi obudingekayo ukuze kuphasiswe umthetho.
Isigaba sama-74 (2) sithi iMithethosivivinywa echibiyela uMthethosisekelo idinga iningi lezingxenye ezimbili kwezintathu esiGungwini sikaZwelonke kanjalo nokwesekwa kwamavoti ezifundazwe eziyisithupha kweziyisishiyagalolunye ezimelwe eMkhandlwini Kazwelonke Wezifundazwe – lezi okuyizindlu ezimbili ezakhiwe yiNingizimu Afrika. IPhalamende.
Okwandulela lokho kuyisidingo sokuthi uMthethosivivinywa ochibiyela iSigaba 1 soMthethosisekelo, obeka amagugu okusungulwa kombuso njengoba kuchazwe ngenhla, udinga iningi lama-75% esiGungwini Sikazwelonke kanye nesivumelwano esivela ezifundazweni eziyisithupha kweziyisishiyagalolunye zoMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe.
Ukwephulwa okukhulu koMthethosisekelo ngesinye sezizathu uMongameli angase asuswe esikhundleni, futhi ngeningi lokubili kokuthathu.
Ubulungiswa, ukuphepha, umthetho wamazwe ngamazwe
UMthethosisekelo uyaqhubeka nokubhekana nezinkantolo nokuphathwa kwezobulungiswa, izikhungo zombuso ezisekela intando yeningi yomthethosisekelo, ukuphathwa komphakathi, izinsizakalo zokuphepha (zokuvikela, amaphoyisa nezobunhloli), indima yabaholi bendabuko, kanye nezezimali.
Isahluko sokugcina sihlanganisa imibandela ejwayelekile, okuhlanganisa izivumelwano zamazwe ngamazwe kanye nomthetho wamazwe ngamazwe (“Umthetho wesintu wamazwe ngamazwe ungumthetho eRiphabhulikhi ngaphandle uma ungqubuzana noMthethosisekelo noma uMthetho Wephalamende”).
Phakathi kokunye, isahluko sokugcina sidinga ukuthi zonke izibopho zomthethosisekelo “zenziwe ngenkuthalo futhi ngaphandle kokulibala”.
Ngokufika sekudlule isikhathi embusweni wentando yeningi, iNingizimu Afrika yakwazi ukusebenzisa ubuhlakani obuhlangene bamazwe abuswa ngentando yeningi omhlaba ekwakheni uMthethosisekelo wayo. Njengoba selingene endleleni yomzabalazo nobuhlungu, izwe laluthatha ngokujulile lolu hlelo - futhi liyaziqhenya ngomphumela.
Sibonga u INingizimu Afrika Yomkhiqizo kulolu lwazi.

