COCT ​​– Umthetho kaMasipala Wokuvinjelwa Kwezinkathazo Zomsindo

The Idolobha laseKapa ishicilele izichibiyelo ezintsha emigwaqweni yayo, ezindaweni zomphakathi, kanye nokuvimbela imithetho kamasipala yezinkinga zomsindo ukuze umphakathi uphawule.

Umthetho kamasipala uvumela isikhulu esigunyaziwe ukuthi siyalele umuntu ukuthi ahambe futhi angahlali endaweni, futhi ngaphandle kwemvume, ukumisa, ukungena kanye nokusesha noma yimuphi umkhumbi, imoto, izakhiwo noma umuntu.

22420 abahlanganyeli. [Kuvaliwe 17 May 2020]

eKapa ngaphandle kwe-warrant-by-law
Ningizimu Afrika ethandekayo

Lo mthetho kamasipala uphathelene nokuphathwa kwezindawo zomphakathi, amazinga omsindo nezinye izindaba ezihambisanayo kuzo zonke izakhiwo zaseKapa, ​​futhi ikakhulukazi isigaba sama-22 somthetho kamasipala, esiqondisa izenzo zeDolobha mayelana nokwephulwa komthetho kanye nokubuyiswa kwezindleko lapho kufanele khona.

Yiba nezwi lakho - lungisa le nqubomgomo.

Iphutha: Ifomu lokuxhumana alitholakali.

Qaphela; amazwana akho alethwa ngokushesha esiteshini sikahulumeni esisemthethweni ngefomethi eqashelwa ngokomthetho. 

Idolobha laseKapa lisanda kuphakamisa izichibiyelo zomthetho kamasipala wemigwaqo nezindawo zomphakathi, onikeza izikhulu amandla okusesha nokushaqa ngaphandle kwemvume ezimeni ezithile. Ingabe lokhu kungokomthethosisekelo?

UMthetho kaMasipala Wemigwaqo, Izindawo Zomphakathi kanye Nokuvinjelwa Kwezinkathazo Zomsindo ulawula ukuziphatha kwabantu ezindaweni zomphakathi.

Isibonelo, uvimbela abantu ukuthi bancenge, bakhafule noma bachame esidlangalaleni, noma benze umsindo omkhulu ezimotweni zabo.

Izichibiyelo ziphathelene neSigaba 22 somthetho kamasipala, onikeza izikhulu zeDolobha amandla athile, okuhlanganisa nokukhishwa kwezaziso zokuthobela umthetho nokubuyiswa kwezindleko kubantu.

Izichibiyelo zomthetho kamasipala zihlinzekela ukuthi indawo, umuntu noma impahla yakhe (kuhlanganisa nemoto) iseshwe ngaphandle kwemvume.

Lokhu kuvunyelwe ezimeni ezimbili: okokuqala, lapho icala “elingenacala” lenziwe ngokomthetho kamasipala phambi kwesikhulu futhi okwesibili, lapho isikhulu “sinezizathu ezizwakalayo zokukholelwa” ukuthi icala lenziwa.

Esimeni sakamuva, isikhulu singasesha kuphela uma umuntu othintekayo evuma noma uma isikhulu sinezizathu ezizwakalayo zokukholelwa ukuthi uma sifaka isicelo se-warrant, izokhishwa futhi ukubambezeleka okubangwe wukuthola incwadi kuzoyinqoba leyo nto. kanye nenjongo yokusesha.

Izichibiyelo ziphinde zihlinzekele ukuthi isikhulu sithole incwadi egunyaza ijaji futhi sibeke inqubo nemibandela yalokhu.

Ngaphezu kwalokho, lezi zichibiyelo zinikeza iDolobha amandla okubopha impahla yomuntu ngaphandle kwemvume lapho isikhulu sinezizathu ezizwakalayo zokukholelwa ukuthi leyo ndawo isetshenziselwa ukwenza icala ngokomthetho kamasipala.

Isikhulu kufanele sinikeze isaziso esichaza isizathu sokuboshwa kanye nemali yokuboshwa.

'Isinqamuleli'

Izichibiyelo zibeka izimo zokukhululwa kwempahla yomuntu kanye nalapho izimpahla eziboshiwe seziphenduka impahla yeDolobha.

IDolobha linikeze umphakathi kuze kube umhla ziyi-17 kuNhlaba wezi-2020 ukuthi ubeke imibono mayelana nemithetho esalungiswa. Kodwa ezinye izinhlangano zomphakathi sezivele zasigxeka lesi siphakamiso.

U-Chumile Sali ovela ku-African Policing Civilian Oversight Forum uthi lezi zichibiyelo “zihlukumeza abantu abampofu nabasebenzi”.

Ngokubona kwakhe, “iDolobha laseKapa lifuna kube nendlela enqamulelayo yokubhekana nokungabi namakhaya, kususwe abadayisi, kususwe abadayisa ngomzimba, futhi kususwe abantu abahlezi ezindaweni eziseCentral Business District”.

Lesi sithangami siyaphikisana nalezi zichibiyelo ngoba zinikeza izikhulu amandla okuzikhethela okungenzeka ukuthi, isigungu, singahlukunyezwa futhi sibe nomthelela ongemuhle emaqenjini asengozini.

"Uma umnyama uhamba eCamps Bay, amaphoyisa omgwaqo angakutshela ukuthi hamba," kusho uSali.

UKhansela Mzwakhe Nqavashe, onguSihlalo weKomidi lezokuPhepha nokuVikela kuMkhandlu, uthi inhloso yalezi zichibiyelo wukunikeza amandla engeziwe kumaphoyisa ukuze aqinise umthetho kamasipala nokwenza ukuthi uhambisane noMthetho Wezinqubo Zobugebengu.

Futhi, uthi iDolobha lithemba ukuthi "izichibiyelo zizovumela abasebenzi bethu bomthetho ukuthi babhekane ngqo namacala abucayi, njengokwanda kwezidakamizwa kanye namaqembu ezigebengu kweminye yemiphakathi yethu".

Ngenxa yokuthi umthetho kamasipala uhlinzekela ukuseshwa nokuthathwa ngaphandle kwemvume, kungase kuhlaselwe ngezizathu zomthethosisekelo. Lokhu kungenxa yokuthi kungase kwephule ilungelo lobumfihlo kanye nokwenqabela okungokomthetho mayelana nokuphucwa impahla ngokungafanele.

NgokoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ilungelo lomthethosisekelo lingase libe nomkhawulo uma lokhu kunengqondo futhi kufanelekile emphakathini ovulelekile nowentando yeningi osekelwe phezu kwesithunzi somuntu, ukulingana nenkululeko. Lapho icubungula ukuba semthethweni komkhawulo inkantolo izobheka:

  • ubunjalo belungelo;
  • ukubaluleka kwenhloso yomkhawulo;
  • uhlobo nobukhulu bomkhawulo;
  • ubudlelwano phakathi komkhawulo kanye nenjongo yakho; futhi
  • izindlela ezingavimbeli kangako ukufeza inhloso.

Empeleni, inkantolo izokala inhloso umthetho ofuna ukuyifeza iqhathanisa nezindlela ezisetshenziswayo ukuyifinyelela.

Ngakho-ke, ngisho noma umkhawulo ufeza injongo esemthethweni kahulumeni, inkantolo izowubekela eceleni umthetho uma umthelela welungelo unzima kakhulu futhi izindlela ezingakhawuleli kangako bezingase zisetshenziswe.

Ilungelo lobumfihlo, isithunzi

Imithetho kamasipala yeDolobha ngokusobala inenhloso esemthethweni: ukugcinwa kokuhleleka komphakathi ezindaweni zomphakathi edolobheni.

Ngokuphambene, ilungelo lobumfihlo liyilungelo eliyisisekelo elihambisana nelungelo lesithunzi. Futhi umbuso kufanele ukwazi ukukuphuca impahla yakho ngesizathu esanele.

Kuyangabazeka ukuthi ezinye zezinhlinzeko ziyosinda ekuhlolweni komthethosisekelo.

Isibonelo, izichibiyelo zinika amandla ukusesha ngaphandle kwemvume lapho icala “lokuqala” lenziwe phambi kwesikhulu.

Lokhu kusho ukuthini akucaci njengoba izichibiyelo zingachazi ukuthi kusho ukuthini “icala lokuqala”.

Kunengozi yokuthi lokhu kungase kunikeze izikhulu zeDolobha amandla okuzikhethela ezingase zihlukunyezwe, ikakhulukazi emaqenjini asengozini.

Isigaba somthetho esiphakamisa ukuthi isikhulu kufanele sibe nezizathu ezizwakalayo zokukholelwa ukuthi icala lenziwa okungenani sisho ukuthi isikhulu kuzodingeka sikholelwe ngokungananazi, ngokuphambene nalokho, ukuthi icala lenziwe.

Umbandela uphinde uthi isikhulu kumele sibe nezizathu ezizwakalayo zokuthi uma sifaka isicelo sencwadi egunyaza ukuthi izokhishwa futhi ukubambezeleka okudalwe wukuthola incwadi egunyaza ukuthi kube yiphutha kuyoyinqoba into nenjongo yokusesha.

UMkhandludolobha ungasivikela lesi sihlinzeko ngesisekelo sokuthi sifana kakhulu neSigaba 22 soMthetho Wezinqubo Zobugebengu.

Izizathu ezizwakalayo

UMkhandludolobha ungase futhi uthembele kumgomo womthethosisekelo “wokufunda phansi” odinga ukuthi izinkantolo zifunde umthetho ngokuhambisana noMthethosivivinywa Wamalungelo lapho ulimi lukuvumela lokhu.

Uma sikhuluma nje, lokhu kusho ukuthi iDolobha lingaphikisa ngokuthi ngenxa yokuthi umthetho kamasipala ufuna izikhulu zibe “nezizathu ezizwakalayo” zokukholelwa ukuthi icala lenziwe, lokhu kufanele kuhunyushwe ngendlela ehambisana namalungelo obumfihlo.

Impikiswano efanayo ingase iqhutshwe ekuboshweni kwempahla lapho kufanele kube khona “izizathu ezizwakalayo” zokukholelwa ukuthi kuhlobene nokwenza icala.

Nokho, abagxeki bangase baphikise ngokuthi amacala asohlwini lomthetho kamasipala ngokuvamile awawona amacala amancane, angawasekeli la mandla amakhulu.

Lawa macala kamasipala ahlukile ngokwemvelo kunawokubulala, ukugebenga noma amanye amacala abucayi uMthetho Wenqubo Yobugebengu obuhlongozwe nawo.

Ngaphezu kwalokho, kuyangabazeka ukuthi lawa macala abeka uhlobo lokuphuthuma nobungozi ekuphepheni kwabantu noma impahla ethethelela la mandla amangalisayo.

Ngakho-ke, izindlela ezinemikhawulo encane zingasetshenziswa lapha: ukusetshenziswa kwewaranti ecacisa isikhathi, indawo kanye nendlela yokusesha.

Abagxeki bayobe beqinisile uma bethi le mithetho kamasipala ingase ibe nomthelela ongemuhle emaqenjini asengozini njengabadayisi basemgwaqweni, abangenamakhaya nokunye.

Izinkantolo zaseNingizimu Afrika zithole ukuthi ubumpofu bungabangela ukucwasa okungafanele.

Ngisho noma umthetho ungabheki amaqembu athile kodwa unomthelela ongalingani kuwo, kungalingana nokucwasa.

Abantu abangenamakhaya kanye namanye amaqembu asengozini angase ahlukunyezwe yizikhulu zeDolobha futhi lokhu kuzobukela phansi ilungelo labo lesithunzi.

Lokhu kuzosebenza futhi uma lezi zichibiyelo zisetshenziswa ukuze kuthathwe impahla yabantu abangenamakhaya.