Umlando wesiphakamiso sokuchitshiyelwa koMthethosisekelo
June 2018 – Ukuchitshiyelwa kweSigaba 25 soMthethosisekelo
https://dearsouthafrica.co.za/section-25/results/
IKomidi Elihlanganyelwe Lokubuyekezwa KoMthethosisekelo (Joint CRC) likhiphe ikhwelo lokuba kuphawulwe ngalo futhi labamba izingxoxo zomphakathi ukuze lithole imibono yomphakathi mayelana nokuchitshiyelwa okuphakanyisiwe kumthethosisekelo. Umphakathi wethulwe isitatimende esilandelayo esivela kuVincent Smith uSihlalo we-CRC, okuhloswe ngaso ukugqugquzela imibono ephusile;
“Ngifuna umphakathi uphendule umbuzo wokuthi ngabe uMthethosisekelo, isigaba 25, uyasivimba yini uhlelo lokubuyiswa komhlaba. Uma ngempela kuyisithiyo, yiziphi izinguquko abazifisayo. Sifuna futhi ukuzwa ngakolunye uhlangothi lwezingqinamba, kulabo abaphikisana noMthethosisekelo ngendlela okuwo ngayo awusona isithiyo. Lapha ngibhekise ngqo kusigaba 25 (8) nokuthi baphikisane ngokuthi kungani bekholelwa ukuthi isigaba 25 asisona isithiyo. Yilokho ngempela esifisa ukuthi abantu baseNingizimu Afrika bathole ithuba lokuziveza ngoba izinhlangothi zombili zibukeka sengathi zinezingxabano eziqinile. IKomidi liyobe selinikeza izincomo ePhalamende ngokwezimpikiswano ezethulwe.”
INingizimu Afrika Ethandekayo igqugquzele ukubamba iqhaza komphakathi okubhaliwe futhi yaheha imibono yabantu baseNingizimu Afrika abayizi-229,857. Umphumela waba kanje;
Ingqikithi evumelana nokuchitshiyelwa kweSigaba 25 - 100,308
Ingqikithi ephikisana nokuchitshiyelwa kweSigaba 25 - 129,549
I-CRC yenza umbiko wayo ephalamende nalezi zincomo kanye nokutholakele;
- Kukhona ubunikazi bomhlaba obungalingani futhi obutshekile ezweni.
- Ukuvikeleka kwesikhathi sokuhlala kwabasebenzi bamapulazi, abaqashi bamapulazi kanye nalabo abahlala emhlabeni ohlanganyelwe ogcinwe kwiThrasti kufanele kuqinisekiswe.
- Inkohlakalo, isabelomali esinganele sokubuyiselwa komhlaba, kanye nokuntuleka kwamandla ngaphakathi kuhulumeni kuthiwe thiya uhlelo lokubuyiswa komhlaba.
- Umbuso uyanxuswa ukuthi wenze isu elicacile lokwabiwa kabusha komhlaba ukuze kubhekwane nokungabi nabulungiswa kwesikhathi esedlule.
- UMthethosisekelo kufanele ukubeke ngokusobala ukudliwa komhlaba ngaphandle kwesinxephezelo njengendlela esemthethweni yokushintshwa komhlaba.
December 2018 – Umthethosivivinywa Wokudliwa Kwempahla
https://dearsouthafrica.co.za/expropriation-bill/
Uhlaka lomthetho lucacisa kabanzi ukuthi ukudliwa komhlaba kuzosebenza kanjani, ucacisa kabanzi ukuthi ukulinganisa kufanele kwenziwe kanjani, ukuthi izingxabano kufanele zixazululwe kanjani, nokuthi imali kufanele ikhokhwe kanjani. UMthethosivivinywa Wokudliwa Komhlaba futhi ugomela ngokuqondile ukuthi “kungase kube nobulungisa futhi okulingana ukuthi akukho sinxephezelo esizokhokhwa lapho umhlaba udliwe ukuze kuzuze umphakathi”.
INingizimu Afrika Ethandekayo igqugquzele ukubamba iqhaza komphakathi okubhaliwe futhi yaheha imibono yabantu baseNingizimu Afrika abayizi-88,882. Umphumela waba kanje;
Ingqikithi ephikisana noMthethosivivinywa Wokudliwa Kwempahla - 74,175
Isamba esivumelana noMthethosivivinywa Wokudliwa Kwempahla - 6,991
Isamba esingawusekeli ngokugcwele uMthethosivivinywa Wokudliwa Kwempahla - 7,716
December 2019 – UMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kweshumi Nesishiyagalombili
https://dearsouthafrica.co.za/constitution-eighteenth-amendment-bill/
Skrolela kokuqukethwe ngezansi ukuze ubuke imininingwane yokubamba iqhaza.
Kuzokwenzekani ngemva kokulalelwa kwezimvo zomphakathi?
IKomidi le-AdHoc lizobuyisela uMthethosivivinywa esiShayamthetho Sikazwelonke ngemuva kokucubungula konke okushiwo umphakathi. Amalungu esiGungu Sikazwelonke ayobe esevotela uMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kweshumi Nesishiyagalombili SoMthethosisekelo. Uma usuphasisiwe, uMthethosivivinywa uyobe usulethwa phambi koMkhandlu Kazwelonke Wezifundazwe (NCOP). Uma usuphasisiwe, umthetho uzovumela ukudliwa komhlaba KANYE nempahla ngaphandle kwesinxephezelo.
Izinjongo zoMthethosivivinywa
Isigatshana sesi-2 (b); Ihlinzekela ukuthi inkantolo yomthetho yenze isinqumo sokuthi akukho sinxephezelo lapho umhlaba noma impahla idliwa ukuze kuguqulwe umhlaba.
Isigatshana sesi-3; Ibeka imibandela nezimo okufanele zicatshangelwe lapho kuthathwa isinqumo yinkantolo mayelana nenani lesinxephezelo.
Isigatshana 3A; Umthetho kazwelonke kufanele uphasiswe ochaza izimo lapho inkantolo ingafika ingatholi isinxephezelo ngomhlaba noma impahla edliwayo, isb. UMthethosivivinywa Wokudliwa Komhlaba.
Kungani iPhalamende liphinde liqhuba izigcawu zokulalelwa kwezimvo zomphakathi?
IPhalamende, elijutshwe nguMthethosisekelo, kufanele liqinisekise ukuthi umphakathi uyabandakanyeka kuzo zonke izinhlelo zayo, okuhlanganisa nokwenza umthetho. Ukufeza leli gunya, Ikomidi Lesikhashana limema bonke abathintekayo nabathintekayo, ngabanye noma abahlelekile, ukuthi babambe iqhaza ekuchitshiyelweni kwe-18 koMthethosisekelo, njengoba kuhlobene neSigaba 25.
IKomidi lizocubungula yonke imibono yomphakathi mayelana nokuchitshiyelwa koMthethosisekelo ukuze i-NA iwuphasise uMthethosivivinywa.
UMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kweshumi Nesishiyagalombili
6 Disemba 2019 kuya ku-29 February 2020
skrolela phansi ukuze ulande ifayela le-zip lamazwana (17Mb)
IKomidi Le-AdHoc Lokuqala Nokwethula Umthetho Ochibiyela Isigaba sama-25 soMthethosisekelo ucele izethulo ezibhalwe phansi ngohlaka Lomthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kweshumi Nesishiyagalombili KoMthethosisekelo.
Inhloso yalo Mthethosivivinywa ukuchibiyela uMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ukuze, phakathi kokunye, kuhlinzekwe ukuthi lapho umhlaba nanoma yikuphi ukuthuthukiswa kwawo kuthathwa khona ngenjongo yokushintshwa komhlaba, kungakhokhwa isinxephezelo.
IKomidi linqume ukwelula umnqamulajuqu ube ngumhla zingama-29 kuNhlolanja wezi-2020. Lokhu kwakungenxa yokuthi uMthethosivivinywa washicilelwa ngesikhathi samaholidi kaKhisimusi, ukwenqatshwa kokunye ukuphawula okwenziwa amaseva ephalamende, futhi umphakathi wawungenaso isikhathi esanele sokuphawula ngendlela enengqondo ngalo Mthethosivivinywa. Umnqamulajuqu wokuqala wawungomhla zingama-31 kuJanuwari 2020.
Iziphakamiso kanye nemibuzo iqondiswe kuMnu V Ramaano kule nombolo ethi section25@parliament.gov.za noma kule nombolo: (021) 403-3820 noma 083 709 8427
INingizimu Afrika Ethandekayo isingathe iphrojekthi yokubamba iqhaza kwinkundla yethu ephathwayo kanye neye-inthanethi ukuze kube lula, ukufundisa kanye nokukhuthaza ukubamba iqhaza komphakathi kanye nokuphawula ukuze kubunjwe lo mthethosivivinywa.
https://dearsouthafrica.co.za/constitution-eighteenth-amendment-bill/
Okufakwe ekhasini lewebhu kwaba;
- uMthethosivivinywa oshicilelwe kanye nemibhalo ehlobene njengama-PDF alandekayo
- isifinyezo soMthethosivivinywa
- umbono obukhoma wokuphawula komphakathi (okunekhawunta nokuhlukaniswa okubonisa inani labahlanganyeli)
- izifinyezo zamavidiyo
- izixhumanisi ezihlokweni zemidiya ezifanele
- iphothali ebuze umbuzo owodwa (ngenketho yezimpendulo ezintathu)
- indawo yokubeka imibono ukunikeza imibono ngoMthethosivivinywa
Ifomu ngalinye lomphakathi lalethwa kuNobhala wekomidi uMnu V Ramaano ku-section25@parliament.gov.za. I-DearSA iphinde yathwebula yonke imingenelo yomphakathi esetshenziselwe ukukhiqiza lo mbiko.
Qaphela; Ukuze kuboniswe kahle ukuphawula komphakathi, amaphrojekthi e-DearSA awachemi futhi awanayo imibono noma i-ajenda yeqembu. Idatha ethwetshuliwe eluhlaza inamathiselwe njengefayela le-Excel.
Ingqikithi ye 190,573 ukuphawula kwatholwa ngosuku olumisiwe lokuvala lwangomhla zingama-29 kuNhlolanja 2020 (kufakwe efayeleni le-Excel). Lo mbiko ukhombisa okufakiwe okutholwe ngosuku lokuvala.
Kwethulwe umbuzo;
Uyaweseka uMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kweshumi Nesishiyagalombili KoMthethosisekelo?
Amazwana
Ababambiqhaza bayakhuthazwa ukuthi baveze imibono yabo ukuze baqinisekise ukukhethwa kwabo ukuze basize ekulolongeni ukuchitshiyelwa kwenqubomgomo.
Kuzo Yebo imibono, ingqikithi evamile imayelana nokubuyisela umhlaba kubanikazi bawo abawufanele - nakuba kuncane okushiwo ngokuthi obani abanikazi abafanelekile. Ngaphezu kwalokho, kubonakala kunokuqonda okuncane ngohlelo oluhlongozwayo lobunikazi bomhlaba kanye nezinyathelo ezikhona manje zomthethosisekelo mayelana nokudliwa komhlaba.
- Ngabe uhulumeni uzoba ngumgadi noma ubunikazi bangasese buzokhuthazwa ukukhishwa kwamatayitela?
- Ngabe uhulumeni uzozisingatha kanjani izingxabano phakathi kwabanikazi bomhlaba abansundu njengamanje nalabo abangase bangabanikazi bomhlaba abamnyama?
- Kuthiwani ngamalungelo amaminerali noma intela yezakhiwo namalevi?
- Ubunikazi bomhlaba bushintsha kanjani ekubeni ingcebo yomuntu?
Ubuningi be- Yebo ukuphawula kube nemibandela, okuhlanganisa;
- Amandla kufanele alele esigungwini esiphezulu, hhayi ezinkantolo
- INgonyama Trust Land kumele idliwe
- Ukudliwa komhlaba kumele kubandakanye izindawo zokuqeqesha nezemfundo zabanikazi abasha
- Uhulumeni kumele ahlinzeke ngezimali zokwakha kanye nentuthuko
- Uhulumeni kumele abe ngumnikazi womhlaba futhi awuqashisele abantu
- Isinxephezelo sizobambezela inqubo kuphela.
Kuzo Cha imibono, izindikimba ezivamile zimayelana nobunikazi bomhlaba bamanje kanye nokukhokhwa kwemali mboleko ephethwe nezikhungo zezezimali. Ukukhathazeka kuyaphakama ngamazinga enkohlakalo kuhulumeni kanye nokusingatha kwabo lolu hlelo ngaphandle kwezinkantolo.
- Kuthiwani ngabantu abathenga indawo ngokusemthethweni ngemva kuka-'94?
- Kuthiwani ngabanikazi bomhlaba bamanje abamnyama abathenga umhlaba - ngabe owethu bazodliwa ngaphandle kwesinxephezelo?
- Kuthiwani ngezicelo zezicelo zomhlaba eziyi-1.8 million esezicubunguliwe, zaqedwa futhi zanxeshezelwa ngaphansi komthethosisekelo okhona?
- Ubunikazi bukahulumeni bomhlaba buzomdalela kanjani umuntu ingcebo?
- Kungani uhulumeni engasabi kabusha umhlaba ophethwe uhulumeni kuqala?
- Ukudliwa komhlaba ngaphandle kwesinxephezelo kuzoholela ekukhishweni kokutshalwa kwezimali kwamanye amazwe
- Impahla ayigcini nje ngomhlaba - ingabe amalungelo okushicilela, impahla yengqondo, izimoto, amabhizinisi, ukutshalwa kwezimali kanye nezinye izinhlobo zezakhiwo zifakiwe encazelweni “yempahla” ohlelweni lokudliwa komhlaba?
- Ukufakwa kuka-(3A) kushiya isikhala futhi njengoba ikomidi le-AdHoc lingakwazanga ukuhlonza YIZIPHI izimo lapho isinxephezelo singasekho, asikho esinye isidingo sanoma yiziphi ezinye izichibiyelo kanye/noma ukungenelela koMthetho Kazwelonke.
- Ingabe abanikazi bamabhondi bamanje bazokhokha imali ebolekiwe endaweni ethathwe ngaphandle kwesinxephezelo? Izichibiyelo ezihlosiwe ziwusongo emabhange adlala indima ebalulekile emnothweni wethu.
Kuzo Hhayi ngokugcwele imibono, iningi libonise ukukhathazeka ngenqubo yangaphambili yokubuyisela kanye nokuvuma ukungabi nabulungiswa kwangaphambilini. Indikimba evamile yayiwukuhlonishwa kokubaluleka kokubuyiselwa komhlaba kanye nesibopho sokukhulisa umnotho ngokuzibophezela. Le nketho yokubeka amazwana inikeze okokufaka okucebile ngokwezixazululo, iziphakamiso nokugxeka (buka ifayela le-Excel ukuze uthole okokufaka okuphelele).
Iziphakamiso nemibandela ihlanganisa;
- Ukunikeza abantu abaningi izabelo ezweni kanye nempahla ephathekayo njengempahla kuzodala uzinzo olukhulu njengoba wonke umuntu ezothola ukulahlekelwa okuthile uma izinto zingahambi kahle.
- Isidingo sokuhlukanisa phakathi komhlaba wokuhlala nowokulima.
- Umhlaba osedolobheni, owathengwa eminyakeni engaphezu kweyi-10 edlule ongakathuthukiswa futhi ongahlali umnikazi wawo ungase ubekwe esigabeni sokuthenga okucatshangelwayo futhi kufanele udliwe, kanye nesinxephezelo esikhonjwe enanini lokuthenga langempela.
- Izindlu zomxhaso zibe nenkinga ngenxa yenkohlakalo, ukukhwabanisa kanye nezinga eliphansi. Uhulumeni kufanele abuyele ekuhlinzekeni izitendi ezihlinzekwa ngezinsiza ngamatayitela ukuze kwakheke intuthuko esheshayo futhi ngesikhathi esifanayo wonge imali.
- Irekhodi likahulumeni lokwabiwa kabusha komhlaba kube yinhlekelele, njengoba ngaphezu kwama-90% alezi zinhlelo zokungenelela ahlulekile. Uhulumeni akanazo izinsiza zokuxhasa laba balimi futhi ukwenqaba ukunikeza labo abathola amatayitela kusho ukuthi izikhungo zezimali ngeke zibaboleke imali ngaphandle kwesibambiso esasizonikezwa inani lomhlaba. Uma umhlaba wezolimo ubuzodliwa ngaphandle kwesinxephezelo, bekuzosebenza okufanayo nakubalimi abahwebayo abakhona, ikakhulukazi emalimboleko yemiklamo edingekayo ukuze kuthuthukiswe ukukhiqizwa kwezolimo kanye nokudala amathuba emisebenzi.
- Imiphumela izobandakanya ukuncipha kokuvikeleka kokudla, ukwehliswa okuqinisekisiwe kwesimo sokungafuneki, izindleko ezinkulu zokuboleka kuhulumeni futhi ngaleyo ndlela abakhokhi bentela, ukukhula kancane nokuthuthuka, ukuntuleka kwemisebenzi okukhulu kanye nokulima okwengeziwe.
- Isibonelo esihle salokhu yizindawo zakudala, ezilawulwa yiZiphathimandla Zezizwe. Lezi zindawo zidliswa ngokweqile, okuholela ekucekeleni phansi komhlaba, kodwa u-80% wemfuyo edlayo iphethwe ngamalungu e-Tribal Authorities alindele ukuthi izikhonzi zazo zehlise isibalo semfuyo kodwa hhayi ezazo izinkomo nezimvu. Lokhu kwengeze ekukhuleni kwabantu basemadolobheni. Ingabe lezi zindawo kufanele zikhululwe ekuthathweni komhlaba?
- Uma umhlaba wezolimo uzodliwa, kufanele ugcinwe endaweni engasetshenziswa kancane. Nakulokhu, isinxephezelo kufanele sisekelwe enanini elakhokhwa eminyakeni engaphezu kweyi-10 edlule. Esinye isimiso esokuthi abanikazi bazo banikezwe iminyaka emibili yokulungisa lokhu kungasetshenziswa, uma kungenjalo, umhlaba ungadliwa. Le ndlela ngeke ikhulise ukungavikeleki kokudla, kodwa kufanele ithuthukise ukukhiqizwa.
- Indlela engaphazamisi kangako nenenqubekela phambili kungaba ukukhuthaza abalimi abahwebayo ukuthi basungule ama-trust abasebenzi ukuze nabo bazuze kwezolimo.
Izibalo zabantu
Imibono iqhamuke kuzo zonke izifundazwe ngegalelo elikhulu eliqhamuka eGauteng, kulandele iWestern Cape neKZN. Izibalo zabantu zingahlukaniswa zibe izinketho zokubeka amazwana (yebo, cha, hhayi ngokugcwele) isifunda ngasinye.

