IKomidi Elikhethiwe Lezokuphepha Nobulungisa liye landisa isikhathi sokuphawula kwezethulo ezibhalwe phansi ngoMthethosivivinywa Wokuchibiyela Inqubo Yobugebengu [B 12B – 2021] (Isishayamthetho Sikazwelonke – isigaba 75).
-
- ukuchibiyela uMthetho Wezinqubo Zobugebengu, we-1977, ukuze kuqhutshekwe nokulawula ukushicilelwa kolwazi oludalula noma olungaveza ukuthi ungubani ummangalelwa, ufakazi noma umuntu okusolwa ukuthi icala lenziwe kuye ongaphansi kweminyaka eyi-18.
0 imibono ilethiwe (ivaliwe ngomhla ka-12 Novemba 2021)


[IVALIWE] Yiba nezwi lakho - lungisa lo mthethosivivinywa osalungiswa.
INHLOSO YOMTHETHOSIVIVINYO
1.1 Isigaba 154 soMthetho Wezinqubo Zobugebengu, 1977 (uMthetho No. 51 ka-1977) (''uMthetho''), sikwenqabela ukushicilelwa kolwazi oluthile oluphathelene nokuqulwa kwamacala. Isigaba 154(3) sihlinzekela ukuthi akekho umuntu okufanele ashicilele nganoma iyiphi indlela noma yiluphi ulwazi oludalula noma olungadalula ukuthi ungubani ummangalelwa oneminyaka engaphansi kweyi-18 noma ufakazi ecaleni lobugebengu ongaphansi kweminyaka eyi-18: Kuncike. ukuthi ijaji elengamele noma isikhulu sezobulungiswa singagunyaza ukushicilelwa kolwazi oluningi ngendlela elingabona lufanelekile uma ukushicilelwa kwalo ngokombono walo kufaneleka futhi kuyalingana futhi kuzuzise noma yimuphi umuntu othile.
1.2 In Centre for Child Law and Others v Media 24 Limited and Others 2019 ZACC 46 (''isinqumo Sesikhungo Somthetho Wezingane''), iNkantolo Yomthethosisekelo yathi isigaba 154(3) soMthetho asikuniki ukuvikelwa kwezingane ezihlukunyeziwe. amacala obugebengu kanye nokuthi ukuvikelwa akuqhubeki nokusebenza ngisho nangemva kokuba ingane esolwa, ufakazi noma isisulu sesihlanganisa iminyaka eyi-18, kanti kufanele, futhi isigaba 154(3), ngenxa yalezo zizathu, singahambisani noMthethosisekelo IRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996 ('uMthethosisekelo''). Ukumenyezelwa kokungasebenzi ngokomthethosisekelo kwamiswa izinyanga ezingu-24 ukuze kunikezwe iPhalamende ithuba lokulungisa iphutha okwadala ukuthi umthethosisekelo ungasebenzi.
INkantolo Yomthethosisekelo inikeze impumuzo yesikhashana ngokufunda ukuze kuqinisekiswe ukuthi, ngesikhathi sokumiswa kokungasebenzi, ukuvikelwa—
(a) okuhlinzekwe yisigaba 154(3) kuphinde kunwetshelwe ezinganeni eziyizisulu zobugebengu
amacala; futhi
(b) eqhubeka nokufaka isicelo ngemuva kokuba ingane ebekwe icala, ufakazi noma isisulu sihlanganisa iminyaka eyi-18
yeminyaka.
1.3 UMthethosivivinywa Wokuchibiyela Inqubo Yobugebengu, wezi-2021 (''uMthethosivivinywa''), uhlose ukuchibiyela isigaba se-154 ukuze kubhekwane nokungasebenzi ngokomthetho kwesimiso.
UKUKWENZELA AMANDLA OKUBA UJONGE INQUBOMGOMO KAHULUMENI
INingizimu Afrika Ethandekayo iyinkundla eqashelwa ngokomthetho futhi evikelwe ngokomthethosisekelo engenzi nzuzo eyenza umphakathi ukwazi ukubumba zonke izinqubomgomo, izichibiyelo kanye neziphakamiso zikahulumeni ngokubambisana. Senze imikhankaso eminingi eyimpumelelo futhi sihlanganise inethiwekhi enkulu kakhulu yabahlanganyeli abangaphezu kuka-750,000 ezweni lonke nangale kwayo.
Asizigijimisi izicelo. Siqhuba izinqubo ezamukelwa ngokomthetho zokubamba iqhaza komphakathi ezivumela izakhamizi ukuthi zenze inqubomgomo ngokuhlanganyela kuwo wonke amazinga okuphatha. Nakuba izincwadi zezikhalazo, noma ziqukethe izinkulungwane zamasignesha, zithathwa njengezethulo eyodwa nguhulumeni, inqubo yethu iqinisekisa ukuthi ukuphawula ngakunye okwenziwa nge-deadsouthafrica.co.za kuyaqashelwa futhi kubalwa njengesiphakamiso somuntu ngamunye nguhulumeni.
Ngaphezu kwalokho, sigcina irekhodi elinembile lakho konke ukubamba iqhaza futhi sikhiqiza umbiko otholakala esidlangalaleni ekupheleni kwephrojekthi ngayinye. Lo mbiko wenza isisekelo secala elizwakalayo lezomthetho uma kwenzeka kuba nesidingo sokuphikisa isinqumo.
Ukubamba iqhaza akukubizi LUTHO, futhi kulula futhi kuyashesha ukukwenza ngenkundla kangangokuthi awunazo izaba zokungasiza ekulolongeni inqubomgomo NGAPHAMBI kokuba ibe umthetho. Umthetho osetshenziswa inselele ngokomthetho uyabiza futhi awuvamile ukuphumelela. Ukuvimbela kungcono kunokwelapha.
Ukubamba iqhaza ezinhlelweni zokuthatha izinqumo kusho ithuba lokuthi izakhamizi, izinhlangano zomphakathi kanye nabanye abathintekayo babe nomthelela ekuthuthukisweni kwezinqubomgomo nemithetho ebathintayo. Senze kwaba lula kuwe njengesakhamuzi esinesibopho saseNingizimu Afrika, ukuthi ube nomthelela ezinqumweni zikahulumeni ngaphambi kokuthi zenziwe.

