Isikhangiso
Isikhangiso – skrolela phansi


7238 imibono yethulwe eHhovisi likaMongameli
chofoza isixhumanisi ukuze uthole ulwazi olwengeziwe, noma skrolela phansi ukuze ubeke izwi lakho
IsiGungu Sikazwelonke (i-NA) seluphasise uKuvinjelwa Nokulwa okunembango kakhulu kwe Umthethosivivinywa Wobugebengu Benzondo Nenkulumo Enenzondo manje sebedinga isiginesha kaMongameli Cyril Ramaphosa.
IZIKHATHAZO ZOMTHETHOSISEKELO MAYELANA NENCAZELO YOMTHETHOSIVIVINYO “YENKULUMO YEZONDI”:
UMthethosivivinywa wephula isigaba sama-36 soMthethosisekelo, ngoba:
-
- Akudingekile njengoba imithetho ekhona isivele isetshenziswe ngempumelelo emacaleni ahlukene obugebengu kanye namacala omphakathi enkulumo enenzondo.
- I-Overbroad: Incazelo yoMthethosivivinywa “yenkulumo enenzondo” ibanzi kunencazelo yoMthethosisekelo yenkulumo enenzondo, inkulumo eyicala uMthethosisekelo oyibona njengevikelekile.
Incazelo yalo Mthethosivivinywa “yenkulumo enenzondo” ibanzi futhi kunencazelo yomthetho womphakathi (civil) yenkulumo enenzondo. Lokhu kuzokwenza kube lula ukutholakala unecala lobugebengu futhi ugqunywe ejele iminyaka efinyelela kwemihlanu kunokuyalelwa ukuba isib. uxolise ngaphansi koMthetho Wokulingana. - Okungacacile futhi okungaqondakali: Izingxenye ezihlukene zoMthethosivivinywa zobugebengu benkulumo enenzondo azichazwa (isb. inzondo) noma azicacile kanye/noma azicaci kahle (isib. ukubumbana komphakathi).
UMthethosivivinywa futhi wephula ukubaluleka koMthethosisekelo okusungula ukubusa komthetho (isigaba 1(c)), ngoba yehluleka ukuchaza isici esibalulekile “senzondo”. Umphumela uba ukuthi izakhamizi azikwazi kusengaphambili ukuthi zenza ubugebengu noma cha.
Veza izwi lakho ngaso leso sikhathi.
Umlayezo obalulekile ovela ku-Michael Swain - Ngomhla zi-5 kuZibandlela wezi-2023 iPhalamende laphasisa uMthethosivivinywa Wenkulumo Enenzondo - umthetho ozothinta ngqo ilungelo lethu lenkululeko yenkolo! UMthethosivivinywa usuzoya kuMongameli ukuze asayinwe ube umthetho. Uma uMengameli uRamaphosa eseyisayinile, izobe isisebenza.
THATHA ISINYATHELO!
Bhalela uMongameli Ramaphosa umnxuse ukuthi angawusayini uMthethosivivinywa ube umthetho! UMthethosisekelo (isigaba 79(1)) uyamvumela ukuthi abuyisele uMthethosivivinywa ePhalamende uma enokukhathazeka ngokuthi uhambisana nomthethosisekelo noma cha!
Mnu President othandekayo (Isifanekiso)
Umthethosivivinywa Wokuvinjelwa Nokulwa Namacala Enzondo kanye Nenkulumo Enenzondo (uMthethosivivinywa), owaphasiswa yisiGungu Sikazwelonke ngoLwesibili, mhla zizi-5 kuZibandlela wezi-2023, uyabhekisa.
ISICELO:
Ngibhala ukuze nginxuse Ohloniphekile ukuba awubuyisele uMthethosivivinywa eSishayamthetho Sikazwelonke ukuze ucutshungulwe kabusha, ngenxa yokukhathazeka okungokomthethosisekelo okungezansi.
IZIKHATHAZO ZOMTHETHOSISEKELO MAYELANA NENCAZELO YOMTHETHOSIVIVINYO “YENKULUMO YEZONDI”:
UMthethosivivinywa wephula isigaba sama-36 soMthethosisekelo, ngoba:
-
- Akudingekile njengoba imithetho ekhona isivele isetshenziswe ngempumelelo emacaleni ahlukene obugebengu kanye namacala omphakathi enkulumo enenzondo.
- I-Overbroad: Incazelo yoMthethosivivinywa “yenkulumo enenzondo” ibanzi kunencazelo yoMthethosisekelo yenkulumo enenzondo, inkulumo eyicala uMthethosisekelo oyibona njengevikelekile.
Incazelo yalo Mthethosivivinywa “yenkulumo enenzondo” ibanzi futhi kunencazelo yomthetho womphakathi (civil) yenkulumo enenzondo. Lokhu kuzokwenza kube lula ukutholakala unecala lobugebengu futhi ugqunywe ejele iminyaka efinyelela kwemihlanu kunokuyalelwa ukuba isib. uxolise ngaphansi koMthetho Wokulingana. - Okungacacile futhi okungaqondakali: Izingxenye ezihlukene zoMthethosivivinywa zobugebengu benkulumo enenzondo azichazwa (isb. inzondo) noma azicacile kanye/noma azicaci kahle (isib. ukubumbana komphakathi).
Lo Mthethosivivinywa futhi wephula ukubaluleka koMthethosisekelo okusungula ukubusa komthetho (isigaba 1(c)), ngoba uyehluleka ukuchaza isici esibalulekile “senzondo”. Umphumela uba ukuthi izakhamizi azikwazi kusengaphambili ukuthi zenza ubugebengu noma cha.
EZINYE IZIKHATHAZO MAYELANA NOMTHETHOSIVIVINYO:
Lo Mthethosivivinywa uyehluleka ukuhlanganisa ukuhlolwa komkhawulo woHlelo Lokusebenza LweNhlangano Yezizwe Ezihlangene (izimfuneko ezisetshenziselwa ukunquma ukuba necala kwenkulumo enenzondo yobugebengu). Ngakho-ke kuzodala ukuthi iNingizimu Afrika yephule izibopho zomthetho wamazwe ngamazwe kanye nokuzibophezela kwayo: ukuhlonipha inkululeko yokukhuluma kanye nokubeka unswinyo lobugebengu ngenkulumo enenzondo kuphela njengesinyathelo sokugcina ezimweni ezifanele.


