I-FAIS

Ningizimu Afrika ethandekayo

I-Financial Sector Conduct Authority imema ukuthunyelwa komphakathi kokusalungiswa kwe-Declaration of crypto assets njengomkhiqizo wezezimali.

0 Abahlanganyeli (ivaliwe zingama-28 kuMasingana)

Izimpahla ze-crypto DearSA
Ningizimu Afrika ethandekayo

[IVALIWE] Yiba nezwi lakho – lungisa lesi simemezelo esisalungiswa.

Iphutha: Ifomu lokuxhumana alitholakali.

Ningizimu Afrika ethandekayo

UHLELO

I-1. Izincazelo

Kulolu Hlelo "Umthetho" kushiwo uMthetho Wezeluleko Ngezezimali kanye Nemisebenzi Yokuxhumanisa, 2002 (uMthetho No. 37 ka 2002), futhi noma yiliphi igama noma isisho incazelo yalo enikelwe eMthethweni iyoba nencazelo enikezwe yona, futhi –

"crypto assets" lisho noma yikuphi ukuvezwa kwedijithali kwevelu okungadayiswa ngedijithali, noma kudluliswe, futhi engasetshenziselwa izinjongo zokukhokha noma zokutshala izimali, kodwa ngaphandle kokuvezwa kwedijithali kwezimali ze-fiat noma izibambiso esezingena ngaphakathi kwencazelo yomkhiqizo wezezimali.

2. Isimemezelo sezimpahla ze-crypto njengomkhiqizo wezezimali

Isiphathimandla ngalokhu, ngokwendima (h) yencazelo yomkhiqizo wezezimali, simemezela izimpahla ze-crypto njengomkhiqizo wezezimali.

3. Isihloko esifushane, ukuqala kanye nezinhlelo zezinguquko

  1. Lesi simemezelo sibizwa ngokuthi i-Declaration of crypto assets njengomkhiqizo wezezimali, ka-2021.
  2. Lesi Simemezelo siqala ukusebenza ngosuku lokushicilelwa kwaso kusizindalwazi soMkhandlu.
  3. Naphezu kwesigatshana (2), noma yimuphi umuntu, ngokushesha ngaphambi kosuku lokuqala lwalesi Simemezelo, njengesici esivamile sebhizinisi lalowo muntu, ohlinzeka ngezinsizakalo zezezimali maqondana nezimpahla ze-crypto -
    • (a) kumele balethe isicelo sokugunyazwa njengabahlinzeki bezinsizakalo zezezimali ngaphansi kwesigaba sesi-8 soMthetho zingakapheli izinyanga ezi-4 kusukela osukwini lokuqala kwalesi siMemezelo; futhi
    • (b) ingase iqhubeke nokunikeza izinsizakalo zezezimali maqondana nezimpahla ze-crypto kuze kube -
      • (i) isikhathi sokuhambisa isicelo okubhekiselwe kuso (a) sesiphelile ngaphandle kokuthi umuntu afake isicelo; noma
      • (ii) isicelo okukhulunywe ngaso ephuzwini (a) sivunyiwe noma senqatshiwe.

UKUKWENZELA AMANDLA OKUBA UJONGE INQUBOMGOMO KAHULUMENI

INingizimu Afrika Ethandekayo iyinkundla eqashelwa ngokomthetho futhi evikelwe ngokomthethosisekelo engenzi nzuzo eyenza umphakathi ukwazi ukubumba zonke izinqubomgomo, izichibiyelo kanye neziphakamiso zikahulumeni ngokubambisana. Senze imikhankaso eminingi eyimpumelelo futhi sihlanganise inethiwekhi enkulu kakhulu yabahlanganyeli abangaphezu kuka-750,000 ezweni lonke nangale kwayo.

Asizigijimisi izicelo. Siqhuba izinqubo ezamukelwa ngokomthetho zokubamba iqhaza komphakathi ezivumela izakhamizi ukuthi zenze inqubomgomo ngokuhlanganyela kuwo wonke amazinga okuphatha. Nakuba izincwadi zezikhalazo, noma ziqukethe izinkulungwane zamasignesha, zithathwa njengezethulo eyodwa nguhulumeni, inqubo yethu iqinisekisa ukuthi ukuphawula ngakunye okwenziwa nge-deadsouthafrica.co.za kuyaqashelwa futhi kubalwa njengesiphakamiso somuntu ngamunye nguhulumeni.

Ngaphezu kwalokho, sigcina irekhodi elinembile lakho konke ukubamba iqhaza futhi sikhiqiza umbiko otholakala esidlangalaleni ekupheleni kwephrojekthi ngayinye. Lo mbiko wenza isisekelo secala elizwakalayo lezomthetho uma kwenzeka kuba nesidingo sokuphikisa isinqumo.

Ukubamba iqhaza akukubizi LUTHO, futhi kulula futhi kuyashesha ukukwenza ngenkundla kangangokuthi awunazo izaba zokungasiza ekulolongeni inqubomgomo NGAPHAMBI kokuba ibe umthetho. Umthetho osetshenziswa inselele ngokomthetho uyabiza futhi awuvamile ukuphumelela. Ukuvimbela kungcono kunokwelapha.

Ukubamba iqhaza ezinhlelweni zokuthatha izinqumo kusho ithuba lokuthi izakhamizi, izinhlangano zomphakathi kanye nabanye abathintekayo babe nomthelela ekuthuthukisweni kwezinqubomgomo nemithetho ebathintayo. Senze kwaba lula kuwe njengesakhamuzi esinesibopho saseNingizimu Afrika, ukuthi ube nomthelela ezinqumweni zikahulumeni ngaphambi kokuthi zenziwe.