IPhalamende limema umphakathi ukuthi uphawule ngoMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kweshumi Nesishiyagalombili KoMthethosisekelo.
Ikomidi licela ezinye izethulo mayelana neziphakamiso zokuchibiyela uMthethosisekelo ukuze kuhlinzekwe ukuthi:
- Lapho umhlaba kanye nanoma yikuphi ukuthuthukiswa kwawo kudliwe ngenhloso yokuguqulwa komhlaba, inani le isinxephezelo esikhokhwayo singase singabikho;
- Lowo mthetho kazwelonke kufanele unikeze izimo lapho inani le isinxephezelo akukho;
- Umhlaba kufanele ube ifa elifana nelazo zonke izakhamuzi uHulumeni okufanele ulilondolozele izizukulwane ezizayo;
- Imibandela kufanele ikhuthazwe ukuze sikwazi ukunakekela umhlaba othile ukuze izakhamizi zithole umhlaba ngokulingana.
Nqaba, vumela, engeza iziphakamiso, noma isho lakho ngezansi.
49,027 imibono ilethiwe kuze kube manje.


Yiba nezwi lakho - lungisa umphumela.
EMAZINI
- News24 - IPOLITIKI KULELI sonto: Amalungu ePhalamende azovotela ukudliwa komhlaba
- IOL - Amalungu ePhalamende azovotela ukudliwa komhlaba
- IOL - IPhalamende lizocubungula ngoZibandlela umbiko wokudliwa komhlaba ngaphandle kwesinxephezelo
- SABC - I-DA isabisa ngokuthathelwa izinyathelo zomthetho uma kuphasiswa uMthethosivivinywa we-18 Wokuchitshiyelwa koMthethosisekelo
NgoZibandlela wezi-2019 nangoMasingana wezi-2020, iKomidi lesikhashana Lokuqala Nokwethula Umthetho Ochibiyela Isigaba sama-25 soMthethosisekelo limeme ababambiqhaza kanye nabantu abanentshisekelo ukuthi balethe izethulo ezibhalwe phansi mayelana Nohlaka Lomthethosivivinywa Ochitshiyelwa Lweshumi Nesishiyagalombili LoMthethosisekelo [B – 2019]. Ikomiti lathola futhi ladingida iziphakamiso ezitholwe kumalungu omphakathi.
USihlalo weKomidi uDkt Mathole Motshekga uthe: “UMthethosivivinywa obuyekeziwe uwumkhiqizo woMthethosivivinywa wokuqala odabeni olandelwa uhlelo olunzulu lokubamba iqhaza komphakathi. Lokhu kulandelwe yizingxoxo ezijulile zekomiti mayelana nokuphuma ohlelweni lokubamba iqhaza komphakathi uma kuqhathaniswa nalokho okukuMthethosivivinywa wokuqala. Ikomidi linqume ukuthi liphinde livule lolu hlelo njengoba uMthethosivivinywa wokuqala wawunguMthethosivivinywa oyekethisa okwavunyelwana ngawo ukuze nje uqalise lolu hlelo.”
Inhloso yoMthethosivivinywa obuyekeziwe we-18 woMthethosisekelo ukuchibiyela isigaba sama-25 soMthethosisekelo ukuze kuhlinzekwe ukuthi lapho umhlaba uthathwa khona ukuze kushintshwe umhlaba, inani lesinxephezelo okufanele likhokhelwe lingase lingabi khona. Ngaphezu kwalokho, ukucacisa ukuthi isinxephezelo esingekho siyindlela esemthethweni yokushintshwa komhlaba, ukuze kubhekwane namaphutha angokomlando abangelwa ukuphucwa umhlaba ngokungafanele, futhi ngokwenza lokho kuqinisekiswe ukutholakala komhlaba ngokulinganayo futhi kuphinde kunikeze iningi labantu baseNingizimu Afrika amandla okukhiqiza. ababambe iqhaza ezinhlelweni zobunikazi, ukuvikeleka kokudla kanye nezinguquko kwezolimo.

