Imithetho yokugembula

Isikhangiso

Isikhangiso – skrolela phansi

UKUGIQIQA IDAYISI EBUMNYAMA:

INDLELA YOKUXHUMANISA ININGIZIMU AFRIKA NGEMITHETHO YOKUGEMBULA

INingizimu Afrika iphakathi kokuchuma kokugembula. Iqhutshwa ukwamukelwa kwama-smartphone amaningi kanye nokwanda okukhulu kokumaketha, imboni ibone ukubheja okulinganiselwa ku-R1.5 trillion ngonyaka wezimali ka-2024/2025 kuphela. Noma kunjalo, ngenkathi isimo sokubheja kwedijithali sishintsha ngesivinini esikhulu, uhlaka lwethu lokulawula lunamathele kakhulu enkathini ye-analog.

Esikhundleni sokusebenzisa isu likazwelonke elihlangene lokuvikela abathengi kanye nomnotho, abenzi bomthetho okwamanje basebenzisa inhlanganisela ehlukene yamabhande.

Ngokwesibonelo, cabanga ngeMithethonqubo Yokuchitshiyelwa Kokugembula Kazwelonke esanda kushicilelwa ku-gazette. UMnyango Wezohwebo, Imboni Nokuncintisana (i-DTIC) uphakamisa imithetho emisha eqinile, okuhlanganisa nesizindalwazi sikazwelonke esihlanganisiwe sokulandelela abagembuli abanenkinga abakhishwe. Ephepheni, lokhu kuzwakala njengesivikelo esidingekayo. Eqinisweni, le mithetho isebenza cishe kuphela kumakhasino angokoqobo, aqinile. Igxila kakhulu konogada ababona ngokubonakalayo abagembuli abanenkinga emnyango, bengayinaki nhlobo indlovu yedijithali ekamelweni: izigidi zabantu baseNingizimu Afrika abaphethe ikhasino ephaketheni labo.

Kungani uhulumeni engayinaki indawo eku-inthanethi? Okuxakayo ukuthi abakayinaki—abakaqedi amaphepha okusebenzela.

Umthetho ophelele owenzelwe ukuthuthukisa imboni yethu kanye nokulawula ukugembula oku-inthanethi okusebenzisanayo ezweni lonke empeleni wabhalwa futhi waphasiswa yiPhalamende emuva ngo-2008. Kodwa iminyaka engaphezu kwengu-15, uMthetho Wokuchitshiyelwa Kwezokugembula Kazwelonke ka-2008 ubulokhu ugcwala uthuli, uhleli ungasayiniwe edeskini likaMongameli ngenxa yempikiswano engapheli yezepolitiki mayelana nokwabelana ngemali engenayo yesifundazwe.

Ngenxa yokuthi lo mthetho kazwelonke uhlala ungacacile, sishiywe nohlelo oluphukile lapho i-inthanethi ingenamingcele, kodwa imithetho yethu yokugembula ingeyesifundazwe kuphela. Njengamanje, umqhubi wokubheja kwezemidlalo ku-inthanethi angathola ilayisensi evela kuGunya Lokunikeza Ilayisense Lesifundazwe elilodwa kuphela—isibonelo, iWestern Cape noma iMpumalanga—futhi asebenze ngokusemthethweni ezweni lonke. Leso sifundazwe esisodwa esinikeza ilayisense sivuna yonke imali engenayo yentela, kanti ezinye izifundazwe eziyisishiyagalombili zishiywe ukubhekana nemiphumela yomphakathi yendawo yokugembula ngaphandle kokubona isenti lenzuzo yezezimali.

Eqaphela lokhu kungalingani, uMgcinimafa Kazwelonke usanda kungenelela ngethuluzi eliqondile. Baphakamise intela kazwelonke engu-20% enkulu emalini engenayo yokugembula evela kukho konke ukubheja ku-inthanethi. Njengoba ihlelwe njenge-"intela yesono" ukuze kufakwe izindleko zomphakathi zokugembula okuyinkinga, lesi siphakamiso siwumzamo wokudlula ukulawulwa kwelayisensi yesifundazwe nokufaka imali ngqo esikhwameni sikazwelonke. Kodwa-ke, ukuzama ukukhokhisa imboni yedijithali engakabekwa emthethweni ezingeni likazwelonke kubeka inqola phambi kwehhashi. Ochwepheshe bemboni baxwayisa ngokuthi ukufaka intela yesijeziso phezu kwentela yesifundazwe ekhona kungamane kuqhubele abaqhubi kanye nabagijimi ngqo ezandleni zezimakethe ezimnyama zaphesheya kwezilwandle ezingalawulwa.

Okwamanje, umphakathi wezenhlalo unele. Ngenxa yokucindezeleka okwandayo ngenxa “yobhubhane” lwama-logo okubheja abusa amajezi ezemidlalo, izikrini zethelevishini, kanye namabhodi okukhangisa, i-DTIC manje isizama ukuqedela imithetho emisha eqinile yokukhangisa ukugembula ngoJulayi 2026. IBhodi Lokulawula Ukukhangisa liphinde liphoqelele amakhodi amasha aqinile ukuze kugcinwe izikhangiso zokugembula kude nezingane ezincane futhi kuncishiswe ukusetshenziswa kwabantu abanethonya.

Njengamanje sibona ukungqubuzana kwemithetho: UMnyango Wezezimali uzama ukukhokhisa intela isikhala sedijithali, i-DTIC izama ukuvimbela ukumaketha kwayo, kanti amabhodi esifundazwe aqoqa imali engenayo—konke lokhu kuyilapho umthetho wangempela ohloselwe ukulawula ukugembula okusebenzisanayo ungakasayinwa.

Ukwelapha izimpawu ngaphandle kokwelapha lesi sifo akunakuqhubeka. INingizimu Afrika ayidingi ezinye izinguquko ezincane eziqondiswe emishinini yokudlala imidlalo ngenkathi umhlaba wedijithali ushisa. Sidinga uhlaka lukazwelonke oluhlangene nolwesimanje oluvuma iqiniso lokugembula kwe-inthanethi okungenamingcele, luvikele izakhamuzi ezisengozini, futhi ludale indawo yezomnotho enobulungisa nesobala.

Njengoba izinsuku zokugcina zokuphawula komphakathi ngesiphakamiso sentela sikaMgcinimafa sika-20% kanye neMithethonqubo Yokuchitshiyelwa Kwezokugembula Kazwelonke ivala maduze, ithuba lokuba izakhamuzi zicabangele lokhu kuphazamiseka komthetho selivulekile. Sekuyisikhathi sokuba umphakathi ufune indlela enengqondo nephelele ngaphambi kokuba uhulumeni agembule noma yiliphi ithuba lomthetho osebenzayo.

 

URob Hutchinson, umsunguli we-DearSouthAfrica.co.za