Isikhangiso
Isikhangiso – skrolela phansi


-
-
- Cha, angiwusekeli uMthethosivivinywa ohlongozwayo 355
- Yebo nginazo 4143
- Hhayi ngokugcwele 358
-
UMnyango Wezokuhlaliswa Kwabantu ukhiphe ngokusemthethweni uMthethosivivinywa Wokuvimbela Ukuxoshwa Ngokungemthetho kanye Nokuhlaliswa Komhlaba Ngokungemthetho, ka-2026 ukuze umphakathi uphawule.
Lo Mthethosivivinywa ohlongozwayo uphakamisa izinguquko ezinkulu kuMthetho we-PIE ka-1998 okhona, wethula izinhlawulo zobugebengu eziqinile zokungena ngenkani endaweni kanye nokushintsha indlela ukususwa kwabantu kanye nezindawo zokuhlala ezihlukile eziphathwa ngayo kulo lonke elaseNingizimu Afrika.
UNgqongqoshe Wezokuhlaliswa Kwabantu, uThembisile Simelane, umeme izakhamuzi ukuthi ziveze umbono wazo. Umphakathi unezinsuku ezingama-60 kusukela osukwini lokushicilelwa ngomhlaka-16 Ephreli 2026 ukuze uthumele imibono ebhaliwe.
Kungani lokhu kubalulekile: Uhulumeni uqaphela ukuthi iNingizimu Afrika ibhekene nokwanda okungakaze kubonwe ngaphambili kokuthathwa komhlaba ngokungemthetho kanye nokudunwa kwezakhiwo eziphakeme. Nakuba lezi zichibiyelo zihlose ukuvikela abanikazi bezindawo nokukhulula omasipala abathwele kanzima, ziphinde zethule izinguquko ezibalulekile ezithinta amalungelo amaqembu asengozini kanye nokuhlinzekwa kwendawo yokuhlala yesikhashana.
chofoza isixhumanisi ukuze uthole ulwazi olwengeziwe, noma skrolela phansi ukuze ubeke izwi lakho
Veza izwi lakho - lungisa uMthethosivivinywa.
Izinto Ezikhathazayo Eziphezulu Zomphakathi Nezomthetho: UMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kwe-PIE, 2026
Lezi zichibiyelo ezihlongozwayo zimelela enye yezinguquko ezinkulu kakhulu zemithetho yempahla kanye nokuxoshwa kwabantu eNingizimu Afrika kusukela ngo-1998. Nakuba abanikazi bezindawo nabathuthukisi bevame ukwamukela izinyathelo eziqinile zokulwa nokuhlaselwa komhlaba, izinhlangano zamalungelo abantu kanye nochwepheshe bezomthetho baveze ukukhathazeka okukhulu ngokomthethosisekelo.
-
- Umthethosisekelo kanye nokungabi namakhaya: Ukukhathazeka ngokuthi ukuvumela ukususwa kwabantu ngaphandle kwezindawo zokuhlala ezihlukile kwephula uMthethosisekelo futhi kwandisa ukungabi namakhaya emigwaqweni.
- Amalungelo Empahla Nokuvikelwa Kokutshalwa Kwezimali: Ukusekelwa kwezinqubo zokukhipha eziqinile nezisheshayo ukuze kuvikelwe impahla yangasese futhi kubuyiselwe ukuzethemba konjiniyela.
- Izincazelo Ezibanzi Zobugebengu: Ukukhathazeka ngokuthi izinhlawulo zika-R2 million kanye nezincazelo zokugqugquzela kungajezisa izinhlangano ezingenzi nzuzo kanye nabaholi bomphakathi esikhundleni sokujezisa amaqembu ezigebengu kuphela.
- Ukuvalwa Kokuphatha: Ukukhathazeka ngokuthi ukuphoqa iminyango yesifundazwe neyomasipala kuzo zonke izinkantolo kuzobambezela ubulungiswa kubanikazi bezindawo.
- Ukulahlekelwa Ukuvikelwa Kwabahlali Besikhathi Eside: Ukwenqaba ukuphatha izakhamuzi zesikhathi eside ngendlela efanayo nokuhlasela umhlaba omusha ngokususa ukuhlukaniswa kwesikhathi.
Izindawo eziyinhloko zempikiswano zihlukaniswe ngezansi ngezinsika ezibalulekile zempikiswano:
Ukuxoshwa Ekhaya Ngaphandle Kwezindlu Ezihlukile (Isigaba 4(14)):
-
- Umbhalo: Lo Mthethosivivinywa unikeza izinkantolo imvume ecacile yokunikeza umyalelo wokukhipha abantu ngaphandle kokufuna ukuthi umasipala noma umbuso uhlinzeke ngendawo noma indawo yokukhosela ehlukile.
- Ukukhathazeka: Abameli bamalungelo abantu bathi lokhu kwephula ngqo iSigaba 26(3) soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, esivikela izakhamuzi ekuxoshweni kwabantu okuholela ekuntuleni amakhaya ngokushesha. Abaphikisi besaba ukuthi lokhu kuzobangela inkinga enkulu yobuntu, okuzocindezela imindeni emigwaqweni.
- Umbono Ophikisanayo: Abanikazi bezindawo nabathuthukisi bathi lesi sigaba siyindlela ebalulekile yokuphila. Ngaphansi komthetho wamanje, abanikazi abazimele baphoqeleka ukuthwala umthwalo wezezimali wabahlali ngokungemthetho iminyaka eminingi ngoba omasipala abathwele kanzima bahluleka ukuhlinzeka ngezindawo zokuhlala ezihlukile.
Izinsuku Zokuphelelwa Yisikhathi Ezibekiwe Zokuhlala Eziphuthumayo (Isigaba 4(13)(b)):
-
- Umbhalo: Lapho inkantolo ikhipha umyalelo wendawo yokuhlala yesikhashana ehlukile, kumele ibeke usuku oluqinile lokuphelelwa yisikhathi lokuthi leyo ndawo yokuhlala izohlala isikhathi esingakanani.
- Ukukhathazeka: Abagxeki bayabuza ukuthi kwenzekani emindenini esengozini lapho leso sikhathi siphela. Ngaphandle kohlelo lwezindlu lwesikhathi eside, lesi sigaba singase simane sibambezele ukungabi nakhaya ngezinyanga ezimbalwa kunokuxazulula inkinga yezenhlalo nezomnotho eyisisekelo.
Incazelo “Yokugqugquzela” (Isigaba 3(1)(b)):
-
- Umbhalo: Kudala icala elikhulu lobugebengu kunoma ubani okhuthaza, ohlela, noma ohlela ukuhlaliswa kwabantu ezweni, kungakhathaliseki ukuthi bathole imali noma cha. Ukulahlwa yicala kunenhlawulo efinyelela ku-R2,000,000.00, iminyaka emibili ejele, noma kokubili.
- Ukukhathazeka: Imitholampilo yosizo lwezomthetho kanye nezishoshovu zomphakathi bakhathazekile ngokuthi umbhalo ubhalwe kabanzi kakhulu. Kunokukhathazeka ngokuthi isisebenzi se-NGO, umholi womphakathi, noma ummeli wamalungelo abantu onikeza iseluleko esiyisisekelo noma usizo emphakathini ophelelwe yithemba angasolwa “ngokuhlela” noma “ukuvumela” umsebenzi ongekho emthethweni, okubabeka engcupheni yezinhlawulo ezinkulu.
- Umbono Ophikisanayo: Abasekeli bagcizelela ukuthi amaqembu amakhulu ezigebengu (ngokuvamile abizwa ngokuthi “amakhosi asezindlini ezincane”) ahlela ngokuhlelekile ukuhlaselwa komhlaba kanye nokuthunjwa kwezakhiwo ukuze kutholakale inzuzo. Izijeziso eziqinile zibhekwa njengendlela ewukuphela kwayo ephumelelayo yokuchitha le misebenzi ehleliwe.
Ukususa Umthetho Wezinyanga Eziyi-6 (Isigaba 4(6) kanye no-4(7)):
-
- Umbhalo: Lo Mthethosivivinywa ususa umehluko wezomthetho wasendulo phakathi komuntu ohlale ezweni isikhathi esingaphansi kwezinyanga eziyisithupha uma kuqhathaniswa nesikhathi esingaphezu kwezinyanga eziyisithupha.
- Ukukhathazeka: Ngaphambilini, uma umuntu ehlala endaweni isikhathi esingaphezu kwezinyanga eziyisithupha, inkantolo kwakufanele ihlolisise kakhulu ukuthi ikhona yini indawo ehlukile ngaphambi kokunikeza imvume yokuxoshwa. Ukususa lesi sikhathi kusho ukuthi imiphakathi ezinzile esehlale endaweni iminyaka eminingi iphathwa ngendlela efanayo nomuntu ofike ezinsukwini ezedlule, okuphuca izakhamuzi zesikhathi eside isivikelo esibalulekile sezomthetho.
Ukwahlulela Abantu Ngokwemikhuba Yomakhelwane (Isigaba 5(1)(bA)):
-
- Umbhalo: Ezimweni eziphuthumayo zokususwa kwabantu, inkantolo kumele manje icabangele “ijubane, ubukhulu, kanye nokuvama” okuvamile kokusetshenziswa komhlaba kuleyo ndawo ethile.
- Ukukhathazeka: Izazi zomthetho zithi amalungelo omuntu noma omndeni ngokomthethosisekelo kufanele ahlulelwe ngokuqinile ngokwesimo sakhe esithile. Ukucabangela “imvamisa” yokuhlaselwa komhlaba endaweni ebanzi kusho ukuthi inkantolo ingasheshisa ukususwa kwabantu ukuze nje yenze isibonelo endaweni ethile, ijezise abantu ngezenzo zokuzimela zabanye.
Ukuhlanganiswa Okuphoqelekile Kwezigaba Ezimbili Zikahulumeni (Isigaba 4(2A) kanye no-5(2A)):
-
- Umbhalo: Manje sekuyimfuneko ephoqelekile ukuthi umasipala wendawo KANYE nomnyango wesifundazwe wezokuhlaliswa kwabantu bahlanganiswe ngokusemthethweni njengezinhlaka zomthetho kuzo zonke izimo zokususwa kwabantu.
- Ukukhathazeka: Abanikazi bezindawo ezizimele besaba ukuthi lokhu kuzodala isithiyo esikhulu sezikhulu. Iminyango yesifundazwe kanye nomasipala bendawo sebevele baziwa ngokuthatha izimpendulo zomthetho ezibambezelekile. Ukuphoqa izigaba zombili zikahulumeni ukuthi zifake isicelo sokuxoshwa kungabangela amacala alula enkantolo ukuthi aqhubeke izinyanga noma iminyaka, okwenza izindleko zomthetho zabanikazi bomhlaba zikhuphuke.
Imibono: Iyini impikiswano?
UMthethosivivinywa Wokuchitshiyelwa Kwe-PIE, ka-2026, umele ukungqubuzana okuyisisekelo phakathi kwezimiso ezimbili eziyinhloko zomthethosisekelo: ukuvikelwa kwamalungelo empahla yangasese (Isigaba 25) kanye nelungelo lokuthola izindlu ezanele kanye nokuvikelwa ekuxoshweni ngokungemthetho (Isigaba 26).
Nakhu okushiwo yizinhlangothi ezahlukene ukuze zikusize ulinganise ukuma kwakho.
Abanikazi Bezindlu Abazimele Abakwazi Ukuthwala Umthwalo Wezindlu Kahulumeni:
Abasekeli bathi ngaphansi koMthetho we-PIE wango-1998 wamanje, abanikazi bomhlaba abazimele kanye nabathuthukisi baphoqeleka cishe ukuthi banikeze abahlali abangekho emthethweni iminyaka eminingi. Lokhu kwenzeka ngoba omasipala abathwele kanzima abanayo indawo yokukhosela ehlukile, okuqeda izinsiza zezimali zabanikazi abathobela umthetho.
Ukudiliza Ubugebengu Obuhleliwe Nama-Syndicate:
Abasekeli bakhomba ukuthi ukuhlaselwa komhlaba kanye nokuthunjwa kwezakhiwo eziphakeme akuvamile ukuba yizenzo zokuphelelwa yithemba; ziya ngokuya ziqhutshwa yizinhlangano zobugebengu ezihlelwe kahle ("amakhosi emijondolo") ezithatha imali yerenti ngokungemthetho kwabampofu. Izijeziso eziqatha—njengenhlawulo ka-R2 million, ukuthathwa kwempahla, kanye nezigwebo zasejele—ziyadingeka ukuze kuphulwe lezi zinhlangano.
Ukunciphisa Ukucindezeleka Kwezezimali Kumasipala:
Ukuphoqa ohulumeni bendawo ukuthi bahlinzeke ngendawo yokukhosela ephuthumayo unomphela kuphula imali emadolobheni aseNingizimu Afrika. Ukunikeza izinkantolo amandla okukhipha imiyalelo yokuxoshwa ngaphandle kwezindawo zokuhlala eziphoqelekile, nokubeka izinsuku eziqinile zokuphelelwa yisikhathi ezindaweni zokukhosela eziphuthumayo, kuzovikela isabelomali sikamasipala sokulethwa kwezinsizakalo eziyisisekelo.
Ukuphatha Ngokulinganayo Kungakhathaliseki Isikhathi:
Ukususa umthetho wezinyanga eziyisithupha kuvala igebe lapho abahlali bezama ngamabomu ukulibazisa izinyathelo zomthetho isikhathi eside ngokwanele ukuze bathole ukuvikelwa okusemthethweni okuthuthukisiwe, okuvumela abanikazi bomhlaba ukuthi bathathe isinyathelo esiphumelelayo sokubuyisa impahla yabo.
Ukwephulwa Okuqondile KoMthethosisekelo:
Abaphikisi bathi iSigaba 4(14) soMthethosivivinywa—esivumela ukususwa kwabantu ukuba kwenzeke ngaphandle kokudinga indawo yokuhlala ehlukile—siphula ngokuqondile iSigaba 26(3) soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, esivikela ngokusobala izakhamuzi ekususweni kwabantu okuholela ekuntuleni ikhaya ngokushesha.
Khuthaza Inkinga Enkulu Yobuntu Nokungabi Namakhaya:
Izinhlangano zamalungelo abantu zixwayisa ngokuthi ukususa isibopho sokuhlinzeka ngendawo yokukhosela ehlukile nokubeka “abaqaphi besikhathi” ezindaweni zokuhlala eziphuthumayo ngeke kuxazulule ukushoda kwezindlu. Kunalokho, kuzomane kususe izinkulungwane zemindeni esengozini, okuholela ekwandeni okukhulu kokungabi namakhaya emigwaqweni.
Ukwenza Amalungelo Abantu Nokusekelwa Kobumpofu Kube Yicala:
Abagxeki bathi umbhalo ochaza “ukukhuthaza” kanye “nokuhlela” ubanzi kakhulu. Kunokukhathazeka okukhulu ngokuthi isisebenzi se-NGO, umholi womphakathi, noma ummeli wamalungelo abantu onikeza iseluleko esiyisisekelo sezomthetho noma usizo oluphuthumayo endaweni yokuhlala engahlelekile bangasolwa “ngokuvumela” noma “ukuhlela” ukuhlasela, okubabeka engcupheni enkulu.
Ukuvikela Imiphakathi Esezinzile:
Ukususa umehluko phakathi kwabahlali besikhathi esifushane nabahlali besikhathi eside kususa ukuvikelwa komlando ezindaweni zokuhlala ezingahlelekile esezinesikhathi eside. Imiphakathi esungulwe, ehlanganisa izizukulwane eziningi ingazithola isheshiswa ngenqubo yokususwa ngendlela efanayo nokuhlaselwa kabusha komhlaba.

