ukwesekwa kwezisulu

UNgqongqoshe Wezokuthuthukiswa Komphakathi umema bonke ababambiqhaza, okuhlanganisa imboni ezimele, izinhlangano zomphakathi kanye namalungu omphakathi, ukuthi balethe imibono ebhaliwe ngoMthethosivivinywa Wezinsizakalo Zokusekela Abahlukunyeziwe.

Imibono kufanele ifake Isigaba Somthetho Okuphawulwe ngaso, Isiphakamiso, kanye Nesisusa (bona isifinyezo).

286 Abahlanganyeli (ivaliwe 7 Okthoba).

isisulu-support-DearSA

Yiba nezwi lakho - lungisa le nqubomgomo.

    Ingabe uyaweseka uMthethosivivinywa Wezinsizakalo Zokusekela Izisulu?

    [UMKHANKASO UVALIWE]

    LANDA AMADOKHUMENTI

    EMAZINI

    UMthethosivivinywa we-VSS uyingxenye yohlaka lomthetho olubalulekile lukaHulumeni emizamweni yakhe yokulwa nesihlava sobugebengu, ikakhulukazi ubugebengu obusekelwe ebulilini kanye nobudlova. Ngakho-ke, ihlose ukubeka ohlukunyeziwe phakathi nohlelo lwezobulungiswa bobugebengu ukuze kuqinisekiswe ukuthi amalungelo okusebenzayo kumenzi wobubi nakho kungamalungelo anelungelo kulowo ohlukunyeziwe.

    Njengamanje uhlelo lwezobulungiswa kwezobugebengu lugxile kakhulu emalungelweni omuntu oboshiwe noma obekwe icala ngokuhambisana nesigaba sama-35 soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, kuyilapho kugcizelelwa okulinganiselwe kumalungelo abahlukunyeziwe. Uhlose futhi ukuqalisa ukwazisa izinkantolo incazelo yesigaba 9 soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996 esihlinzeka ngokuthi “wonke umuntu uyalingana phambi komthetho futhi unelungelo lokuvikelwa ngokulinganayo kanye nokuhlomula umthetho.” Ngakho-ke, izisulu zodlame olusekelwe kubulili, zidinga lokhu kuvikelwa kanye nokuhlomula komthetho ngendlela efanayo odluliselwa ngayo kubahlukumezi.

    UMthethosivivinywa uqala ukubona ukuthi izisulu ziyahlangabezana ukuhlukunyezwa kwesibili ngakho-ke kudala ukwenqabela okunjalo. Ihlinzeka ngokuthi ukuhlukumeza okwesibili akukho emthethweni futhi kudinga ukuvinjelwa ngaso sonke isikhathi ngokuhlinzekwa kwethu kwenkonzo.

    Umthethosivivinywa we-VSS ubeka izinsiza ezehlukene okufanele zinikezwe izisulu i-vis-à-vis izinsiza eziqondiswe kummangalelwa. Ichaza izinsiza zababambe iqhaza abahlukene ngokwegunya labo kanye nobuchule babo. Lokhu kubandakanya izinsiza zokwesekwa kwengqondo nomphakathi ze-DSD ezixhumene nokuhlinzekwa kwezinsiza zokukhosela.

    Umthethosivivinywa we-VSS umelela ngokuqondile the ukumelwa ngokomthetho yesisulu. Ibiza ukuthi uMbuso ubekezelele izindleko zomthetho zomuntu ohlukunyeziwe emacaleni lapho izisulu zifisa ukumangalela ummangalelwa ngamademeshe. Iphinde ikhuthaze abahlinzeki bezinsiza kwabahlukumezekile ukuba babe okugunyaziwe ukuqinisekisa ukuthi izinsiza zabo ziyahambisana nezinkambiso namazinga abekwe nguMnyango Wezokuthuthukiswa Komphakathi kuzo zonke izinsiza. Lokhu kuzobandakanya ukuqinisekisa ukuthi abasebenzi bezikhungo bayahlolwa kumarejista akhona ngokwesibonelo Irejista Yokuvikelwa Kwezingane (CPR) kanye neRejista Kazwelonke Yamacala Ocansi (i-NRSO) ukuze kuvikelwe izisulu.

    UKUKWENZELA AMANDLA OKUBA UJONGE INQUBOMGOMO KAHULUMENI

    INingizimu Afrika Ethandekayo iyinkundla eqashelwa ngokomthetho futhi evikelwe ngokomthethosisekelo engenzi nzuzo eyenza umphakathi ukwazi ukubumba zonke izinqubomgomo, izichibiyelo kanye neziphakamiso zikahulumeni ngokubambisana. Senze imikhankaso eminingi eyimpumelelo futhi sihlanganise inethiwekhi enkulu kakhulu yabahlanganyeli abangaphezu kuka-750,000 ezweni lonke nangale kwayo.

    Asizigijimisi izicelo. Siqhuba izinqubo ezamukelwa ngokomthetho zokubamba iqhaza komphakathi ezivumela izakhamizi ukuthi zenze inqubomgomo ngokuhlanganyela kuwo wonke amazinga okuphatha. Nakuba izincwadi zezikhalazo, noma ziqukethe izinkulungwane zamasignesha, zithathwa njengezethulo eyodwa nguhulumeni, inqubo yethu iqinisekisa ukuthi ukuphawula ngakunye okwenziwa nge-deadsouthafrica.co.za kuyaqashelwa futhi kubalwa njengesiphakamiso somuntu ngamunye nguhulumeni.

    Ngaphezu kwalokho, sigcina irekhodi elinembile lakho konke ukubamba iqhaza futhi sikhiqiza umbiko otholakala esidlangalaleni ekupheleni kwephrojekthi ngayinye. Lo mbiko wenza isisekelo secala elizwakalayo lezomthetho uma kwenzeka kuba nesidingo sokuphikisa isinqumo.

    Ukubamba iqhaza akukubizi LUTHO, futhi kulula futhi kuyashesha ukukwenza ngenkundla kangangokuthi awunazo izaba zokungasiza ekulolongeni inqubomgomo NGAPHAMBI kokuba ibe umthetho. Umthetho osetshenziswa inselele ngokomthetho uyabiza futhi awuvamile ukuphumelela. Ukuvimbela kungcono kunokwelapha.

    Ukubamba iqhaza ezinhlelweni zokuthatha izinqumo kusho ithuba lokuthi izakhamizi, izinhlangano zomphakathi kanye nabanye abathintekayo babe nomthelela ekuthuthukisweni kwezinqubomgomo nemithetho ebathintayo. Senze kwaba lula kuwe njengesakhamuzi esinesibopho saseNingizimu Afrika, ukuthi ube nomthelela ezinqumweni zikahulumeni ngaphambi kokuthi zenziwe.