Inhloso yalo Mthethosivivinywa ukuhlinzeka ngohlaka lapho izinsiza zokusekela izisulu zinganikezwa izisulu zobugebengu obunobudlova. Ifuna ukuvikela amalungelo abantu abahlukunyeziwe futhi iqondise ukuthi bonke abahlinzeki bezinsizakalo abasebenzelana nohlukunyeziwe baphathe lowo ohlukunyeziwe ngesizotha nangenhlonipho kungakhathaliseki ubuzwe bakhe, uhlanga, ubulili, isiko, inkolo kanye nezimo zabo siqu.
Lo Mthethosivivinywa uphinde uhlose ukuqinisekisa ukuthi ohlukunyeziwe uyasizwa ukuze afinyelele ezinhlelweni zosizo kanye nezinsizakalo zosizo ezivela eMnyangweni nakubahlinzeki bezinsizakalo abafanelekile. Icacisa izindima kanye nezibopho zabahlinzeki bezinsizakalo abahlukene ekuhlinzekeni ngezinsizakalo zokuhlomisa izisulu; ukunciphisa ukuhlukunyezwa kwesibili; enze izinhlinzeko zamalungiselelo esikhungo afanele.
Iphinde ihlinzekele ngezinhlelo zemikhakha ehlukene noma izinsiza ezisekelayo ezihlose ukukhuthaza ukulethwa kwezinsiza ezididiyelwe zohlelo lokuthuthukisa izisulu; ukubhaliswa kwesikhungo; ukuze kugunyazwe noma yiziphi izinhlelo; ukuze kuhlolwe amalungu abasebenzi; kanye namazinga amancane okuqinisa ezokuphepha ezakhiweni zabahlinzeki bezinsizakalo. Ihlinzekela inqubo yokubhalisa, isikhathi sokusebenza kwalokhu kubhaliswa kanye nokuvuselelwa kwakho. Iphinde ibhekelele ukumiswa kokubhalisa kanye nokwesulwa kokubhaliswa ngokuzithandela.
LANDA AMADOKHUMENTI
EMAZINI
UMthethosivivinywa we-VSS uyingxenye yohlaka lomthetho olubalulekile lukaHulumeni emizamweni yakhe yokulwa nesihlava sobugebengu, ikakhulukazi ubugebengu obusekelwe ebulilini kanye nobudlova. Ngakho-ke, ihlose ukubeka ohlukunyeziwe phakathi nohlelo lwezobulungiswa bobugebengu ukuze kuqinisekiswe ukuthi amalungelo okusebenzayo kumenzi wobubi nakho kungamalungelo anelungelo kulowo ohlukunyeziwe.
Njengamanje uhlelo lwezobulungiswa kwezobugebengu lugxile kakhulu emalungelweni omuntu oboshiwe noma obekwe icala ngokuhambisana nesigaba sama-35 soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, kuyilapho kugcizelelwa okulinganiselwe kumalungelo abahlukunyeziwe. Uhlose futhi ukuqalisa ukwazisa izinkantolo incazelo yesigaba 9 soMthethosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, 1996 esihlinzeka ngokuthi “wonke umuntu uyalingana phambi komthetho futhi unelungelo lokuvikelwa ngokulinganayo kanye nokuhlomula umthetho.” Ngakho-ke, izisulu zodlame olusekelwe kubulili, zidinga lokhu kuvikelwa kanye nokuhlomula komthetho ngendlela efanayo odluliselwa ngayo kubahlukumezi.
UMthethosivivinywa uqala ukubona ukuthi izisulu ziyahlangabezana ukuhlukunyezwa kwesibili ngakho-ke kudala ukwenqabela okunjalo. Ihlinzeka ngokuthi ukuhlukumeza okwesibili akukho emthethweni futhi kudinga ukuvinjelwa ngaso sonke isikhathi ngokuhlinzekwa kwethu kwenkonzo.
Umthethosivivinywa we-VSS ubeka izinsiza ezehlukene okufanele zinikezwe izisulu i-vis-à-vis izinsiza eziqondiswe kummangalelwa. Ichaza izinsiza zababambe iqhaza abahlukene ngokwegunya labo kanye nobuchule babo. Lokhu kubandakanya izinsiza zokwesekwa kwengqondo nomphakathi ze-DSD ezixhumene nokuhlinzekwa kwezinsiza zokukhosela.
Umthethosivivinywa we-VSS umelela ngokuqondile the ukumelwa ngokomthetho yesisulu. Ibiza ukuthi uMbuso ubekezelele izindleko zomthetho zomuntu ohlukunyeziwe emacaleni lapho izisulu zifisa ukumangalela ummangalelwa ngamademeshe. Iphinde ikhuthaze abahlinzeki bezinsiza kwabahlukumezekile ukuba babe okugunyaziwe ukuqinisekisa ukuthi izinsiza zabo ziyahambisana nezinkambiso namazinga abekwe nguMnyango Wezokuthuthukiswa Komphakathi kuzo zonke izinsiza. Lokhu kuzobandakanya ukuqinisekisa ukuthi abasebenzi bezikhungo bayahlolwa kumarejista akhona ngokwesibonelo Irejista Yokuvikelwa Kwezingane (CPR) kanye neRejista Kazwelonke Yamacala Ocansi (i-NRSO) ukuze kuvikelwe izisulu.
